Teine argument, millest ma kohe sugugi aru ei saa, ehk peamiselt milleks üldse sellised:
Väide, et Mees on NAISE vastu kasutanud korduvat vägivalda, ei ole samuti eluliselt usustav. Nimelt võiks mitmete väidetavate tegude näol olla sõltuvalt asjaoludest kehalist puutumatust otseselt riivavate vägivallategudega, mille esinemist ja kordumist püüaks iga keskmiselt mõistlik inimene vältida. Seetõttu oleks oluline tähelepanu pöörata faktile, et NAINE omas väidetavate vägivallategude toimepanemise ajal korterit , kuhu ta võinuks mistahes hetkel elama asuda. Samuti kuulus NAISE emale korter Tallinnas.
Puudub mistahes mõistlik alus arvata, et isik, kelle suhtes pannakse toime väga tõsiseid vägiavallategusid, jätkaks kooselu enam kui viis aastat, käies sama ajal ühistel resisidel jne.
miks esitatakse kohtule selliseid seoseid ja argumente stiilis, vägivalda ei saanud olla, kuna naine elas jätkuvalt kodus, kui sel teemal on ometigi kirjutatud erialaspetsialistide poolt kümneid raamatuid ja hulgaliselt teaduslikke artikleid/töid.
seda, MIKS naine/naised kodust ära ei tule, seal on kümneid põhjuseid.
ja kui te minu käest küsiks, siis olen enda üle lausa uhke, et üldse lõpuks suutsin sellest välja rabeleda. on naisi, kes saavad kolki. ja jäävadki saama. ega suudagi seda lõplikku sammu teha.
jah. ja ikkagi. mis ja miks see siis on.
kas see toimub puhtalt kohtuniku/teise poole emotsionaalseks mõjutamiseks? kallutamiseks?
käib see lihtsalt juriidilise maailma mängude juurde?
või peaksin ma muret tundma/pelgama, et nii totakad argumendid võivadki õiguse mõistmisel aluseks/tõenduseks olla ning mulle saatuslikuks saada?