RSS

Seinast seina ehk emotikonid

18 aug.

Käisin eile mehega oma õhtust kohvi joomas ja sattusin sirvima üht kollast ajakirja, kus oli juttu Lingen massaažist, mis (kes ei peaks teadma) on iidne kunst, mida viljeletakse mehele naudingute pakkumiseks, kui ka mitme meestehaiguse ennetamiseks, leevendamiseks ja ravimiseks. Väidetavalt on see eestlannade seas viimasel ajal üha enam populaarsust koguv massaažiliik. Kursuse hind on 50 eur.
Toimub see umbes nii, et alustuseks räägib kursust läbi viiv naisterahvas, mida kõike head see massaaž teeb ning kui kõik liigutused on tema poolt ette näidatud, siis saavad kõik osalejad seda ka ise järele proovida. harjutamiseks antakse igaühele iminapaga laua külge käiv kunstpeenis. Istud seal võhivõõraste naisterahvastega, kes kõik mudivad ühe käega kookosrasvast lirtsuvat kunstpeenist, samal ajal teise käega usinasti konspekteerides.

Mõned näited teile erinevatest harjutustest on järgnevad:
Tee tuld! ehk peenis tuleb haarata kahe käe vahele ja seda hõõruda, justnagu tuld tehes.
Müts pähe! ehk kujuta ette, et su käes on väike müts, mida üritad mehe suguelunditele pähe tõmmata.

Selle peale tuli mul meelde üks nädalalõpp Suvekuningriigis, kus meile suht lähedalasuvas elamises peremehe sünnipäeva peeti. Põhimõtteliselt on see üks igaaastane augustialguse magamata nädalalõpp ümberkaudsetele inimestele juba teada. ja välja kannatatakse see, eee….õudus?….tõenäoliselt üksnes seetõttu, et tegemist on muidu vägagi vinks-vonks abivalmis ja sõbraliku meesterahavaga, kes kohaliku elu elushoidmisele omalt poolt väga palju võimalusi juurde loob ning kaasa aitab.
aga välja näeb see umbes nii. et kohale saabub kaks õhtut järjest kümnete kaupa autosid, korrutatud vähemalt kaks korda sama arvuga inimestega ning hiljemalt õhtul kella kümnest pahvatab suure pauguga väga arvestatava võimu ja bassiga tümps. mis keeratakse kinni umbes kella viie paiku varahommikul. et siis tõenäoliselt peo esimene õhtune äravajuja ning sellevõrra ka varajaseim ärkaja selle uuesti hommikul kell kaheksa nupust sisse lülitaks.
kui tropid kõrva panna, siis jääb muusikast järele üknes monotoonne tümps. mistõttu enamus ööd oma naiivsuses ja teadmatuses uskusin, et sünnipäevaliste eelistus ongi elektrooniline muusika. kuna too tümakas, mis mullle voodisse jõudis ning kõrvus tagus kostis tundide kaupa praktiliselt muutumatu rütmiga. ning uskuge mind, kui suur oli seejärel mu üllatus, kui öösel maja kõrvale pissile minnes troppe kõrvast ära võttes avastasin, et tegemist oli hoopis 2 Quick Starti, Smilersi ja muu sellise kraamiga. mis troppidega täiesti eristamatu vaibakloppimisena mu kõrvu oli jõudnud.

Ja siis olen viimasel ajal palju mõelnud. näiteks inimestele, kes ühel hetkel veri ninast väljas sporti tegema hakkavad. või siis unustamiseks, lohutamiseks, summutamiseks, vaigistamiseks. mis iganes. kellele mis põhjusel. alkoga end kustutama hakkavad.  või siis kõik need kristallkuulid ja eelmised elud. ja sajad muud paremaks, õnnelikumaks, edukamaks saamise elu tehnikad. ja vidinad. või inimesed, kes ühel hetkel enam muust ei räägi ega mõtle, kui koju võetud koerast või kassist.

et mis inimestel viga on? mis neil viga on? et nad enam olla ei oska?

ah jaa, ja siis veel üks asi. Suveplika ühel päeval mu puhkuse ajal rääkis mulle autos, et ta tahaks, et tal oleks sama perekonnanimi, mis minul. Ta on seda varemgi rääkinud, aga kahjuks pidin talle taas kord kordama, et nime muutus pole minu võimuses, selleks peab ta oma isaga suhtlema. Suveplika teatas, et tegi seda isa sünnipäeval (siis umbes pool aastat tagasi), aga isa ei olevat nõustunud.
ja siis ma mõtlesin, et sellest on nüüd möödas pea aasta, kui Suveplika isa ta/me maailmast kadus. ja kuna ta…/ma isegi ei tea siis…ebastabiilsusest….või pagan täpselt teab, mis põhjusest tulenevalt/ nõudis, et suhtleb ühise lapse teemadel üksnes advokaadi vahendusel, siis on hetkeseisuga vaieldamatult ilmne, et nende kümne kuu jooksul on ta soovinud Suveplikaga koos olla 4 pühapäeva (a´7 tundi)  + veel kaks üritust (a´3-4 tundi). Tõe ja õiguse ehk ametlikus versioonis siis, on see tema poolt sõnastatatud muidugi nii, et pärast kooselu lõppu on ta korduvalt pöördunud lapse ema poole, et see võimaldaks tal nende ühise lapsega suhtlemist, kuid kohtumised pole toimunud just lapse emast tingitud asjaoludest. Samuti olevat lapse ema vältinud pikemajalise kokkuleppe sõlmimist puudutavalt lapsega suhtlemist.

ja siis ma mõtlen, et kui palju maksab siis üks nimi? paistab, et kuni lapse kaheksateist aastaseks saamiseni keskeltläbi 220 eur kuus. no ja siis sellekohane üldlevinud ühiskondlik suhtumine, et naine peaks ainuüksi sellegi üle õnnelik olema. et rahagi maksab. või nii.
ok. aga tõde minu sees ei mõista seejuures ikka mitte üks teps, kus on õigus, mis keelab sellisel juhul/kujul lapsel endale soovi korral teist perekonnanime valimast.

jah.

 
4 kommentaari

Kirjutas &emdash; august 18, 2015 toll Uncategorized

 

4 responses to “Seinast seina ehk emotikonid

  1. Heli

    august 19, 2015 at 10:48 e.l.

    Oo, Sul taaskord nii hea arutlus! Inimesed, mis teil viga on – sellele tahaksin kahe käega alla kirjutada. See kristallkuulitantramantramanamine muutub järjest tüütavamaks ja häirivamaks. Tohutu palju müra, lalinat ja halvasti tõlgitud tekste on uputanud sotsiaalmeedia ja – kahju küll, paljude inimeste mõttemaailma.

    Nimest.
    Ei rikkuvat meest, tead ju küll. Aga last? vot ei oska öelda. Püüa see lihtsalt unustada kui väheoluline seik Sinu ja tütre elus.

     
  2. soodoma ja gomorra

    august 19, 2015 at 12:01 p.l.

    ehk ma ajan nüüd ise ka vähe kristallkulitantramantsa udu, aga mulle tundub, et nimi on siiski oluline. selles on miskit energiat ja väge ja jõudu. no umbes nagu siis, kui oma peas oled ummikusse jooksunud, siis mõjub tegelikult ülihästi, kui oma elamises nö korra majja lööd ning kõiksugu üleliigse välja viskad ning kogu elamise puhtaks küürid.
    hoopis teine hingamine saab.
    no vat. ja eks see nime värk ole tõenäoliselt ülimalt igaühe sisemine värk ja tunnetus ning peas kinni kah. aga kui see seal juba kinni on, siis või see miskil kummalisel kombel su tegemisi ja olemist pärssida.
    minu jaoks on nimi igal juhul oluline. vägagi.

     
  3. Anonymous

    august 19, 2015 at 3:39 p.l.

    Mulle tundub vahel,et nimega tahetakse “eest ära joosta”.Vähk istub näiteks Maius ega teagi,et Maiut polegi enam, on hoopis Triinu!Ja Triinu mõtleb,et ongi vähi ära petnud!

     
  4. soodoma ja gomorra

    august 20, 2015 at 9:35 p.l.

    Ma ei tea, Anonymus, kas ma sinust nüüd õigesti aru sain, aga ma pole päri, et nimega tahetakse alati eest ära joosta. Mulle tundub, et me oleme inimestena enamat, kui pelgalt mõistus. vahel on sümboolsed lõpud olulised. Rohkem, kui me mõistusega ära seletada suudame.
    midagi nii.

     

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: