RSS

Arhiiv kuude lõikes: mai 2015

Esimese astme väljakutsed.

Meie oma korruse vetsus on selline ekstreem valgustus, et sisenedes lülitit vajutades läheb ruum valgeks vaid mõni hetk enne, kui oleks vajadus teha juba vastupidine klõps, et lahkudes tuli kustutada.

Muidu. On nii, et lasin oma iluduse hommikul Suveplikat lasteaeda viies Statoilil puhtaks harjata. Nii musta. Musta autot pole ma endal vist näinudki.
Õhtul põrutame Hiidu. Vaikuse paradiisi.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; mai 29, 2015 toll Uncategorized

 

p.s

Kas Ojuland ei tulista mitte pea samast relvast, mis Breivik?
Või näen üksnes mina nende kahe vahel täna teatavat sarnasust?

Ja muide, kas ehk seegi presindendikõnest välja nopitud lause ei lähe otsapidi samasse teemasse:
Kui minevik on Euroopale üldse midagi õpetanud, siis seda, et järeleandmine tekitab agressoris vaid isu uute nõudmiste järele.
Chamberlainid toovad rahusõnumeid, aga mitte rahu.

Sellised ülevõlli pretsedendid haaravad ja erutavad mind alati. Kus pauku tuleb sealt, kust absoluutselt oodata ei oska. Luuavarrest. Totaalsest jõuetusest.
Kus inimese loomus oma klanimata ja maskeerimata kujul, täiel raual välja lööb.

Mina ka enam ei tea, mis see õige on. Ausõna.
Kindel on see, et ka üliinimlikkusest võib saada hukatus.
Nagu igast äärmusest.
 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; mai 28, 2015 toll Uncategorized

 

Häda. Nii ja naa. Kuskil on rohi alati rohelisem. Aga kus, ma küsin.

Kuidas etendus oli?
Tulime poole pealt ära.
Miks?
Mulle ei meeldinud. Mängisid kehvasti, uimaselt, venivalt, monotoonselt ja eee….vinguvas toonis. Lisaks see lugu ei kõnetanud mind enam sugugi. Nii nagu kunagi, kui 20+ seda draamas vaatamas käisin.
Ja tema oli nõus siis tulema?
Jah, miks ta ei peaks?
Nojah. Ta teeb kõik, nagu sa tahad.

Nojah.
Tuleme poole pealt teatrist ära. Korra on juhtunud sama koguni kinoga. Aitab mul kolida. Aitab ka tudengit. Kui sel on vaja asju ühest kohast teise tarida. Toob tudengi bussijaamast ja Suveplikat õhtuti ema juurest. Sest tema töökoht on lähedal ja mina peaksin linnast spetsiaalselt selle käigu ette võtma. Käib koos minuga jalutamas ja rattaga sõitmas. Helistab ja küsib, kas midagi on vaja poest tuua. Toimetab kodus. Keedab meile hommikult putru ja isegi nõusid peseb. Kruvib ja parandab ja vahetab. Kui vaja. Loeb mulle õhtuti raamatut, kui palun.

Loomulikult. Ei tähenda see, et kõik oleks üks suur idüll. Roosamanna.
Loomulikult on meilgi omad pinged. Väljakutsed. Näod. Põrkumised. Nõrgad kohad.
Tema nõrgad kohad. Minu nõrgad kohad.

Jah, suures plaanis ja pealtnäha teeb ta ju tõesti nagu ma tahan. Aga minu arvates on vahe tahtmisel ja jalgade trampimisel. Ja kas need ikka on ainuüksi minu tahtmised.
Enda arvates ei tee ma talle iseeendaga tahtmistega liiga. Enda arvates ei suru ma talle omi soove ja tahtmisi peale. Teda alla. Tema omi alla. Enda arvates pole ma selline bitch, kes selle peale ei mõtleks. Millal tahtmistest saab jalgadega trampimine.

Vahel mulle lihtsalt tundub, et alati on häda. Kunagi pole hästi. Jama on, kui teeb ja ka siis, kui ei tee.

Mind teevad sellised suskamised kuidagi kurvaks. Mida lähemalt, seda enam.
Milleks küll.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; mai 28, 2015 toll Uncategorized

 

Pehmik

 

Mees kopsis leivariiuli. Mina kleepisin Ruudi meisterdatud vahtralehe külge.
Nüüd käin ja muudkui vaatan seda. Nii perfect oma lihvimatuses. Ja tahtmises.
Te mõtlete, et mida on. Täitsa sooda. Aga on. Arusaamatult palju on.

Pisiasjad.

 
5 kommentaari

Kirjutas &emdash; mai 26, 2015 toll Uncategorized

 

– – –

Emotsioone ja tundeid on tänasetes päevades lihtsalt nii palju, et see on hetkel ülim, mis ma välja suudan tuua.

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; mai 25, 2015 toll Uncategorized

 

idée fixe

Miks mõtlen kõrgel olles muuhulgas alati ka sellele, kuidas tahaksin sealt alla hüpata. Kuidas oleks sealt alla hüpata.
Aknast, katuselt, kirkutornist, vaateplatvormilt.

Miks olen juba aastaid kartnud avatud akna lähedale liiga kauaks üksi jääda?

 
6 kommentaari

Kirjutas &emdash; mai 21, 2015 toll Uncategorized

 

uitmõte. nagu need paljud teisedki. mida päeva jooksul käib peast läbi ikka sadu. ja sadu. ja sadu. enamus neist mööduvad kihutades. nagu pilved tuulega. aga osad jäävad. mis pööravad. muudavad. suhtumist. nägemust. arusaamu. need on vist flashid. selgushetked. kogu eluks

Konn ütles selle pildi kohta lõust.
Õde ütles mulle juba ammu, et ära teda kuula.

Mitte, et lõust konkreetsel juhul midagi muudaks. See on puhtalt illustreeriv näide.
Seda nädalavahetust ei suuda niikuinii muuta ega minult raudpolt võtta mitte miski ega keski. See on oma lõustades lihtsalt läbinisti nii ilus ja unustamatu. Löömatu ja võitmatu.

Point on flashides.
Ja eile sähvatas. Kohe paar korda.

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; mai 19, 2015 toll Uncategorized

 

Täiega tehtud

Tegelikult ma teadsin juba enne minekut. Et nii juhtub.
Midagi ma endast ikka juba tean ka.

 
2 kommentaari

Kirjutas &emdash; mai 18, 2015 toll Uncategorized

 

Kuidas väärikalt ja kultuurselt pikalt saata

Ah, mine sa ka mehele!

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; mai 15, 2015 toll Uncategorized

 

Tuleb korraks peatuda, et keskenduda. Siis näed, mis elus tegelikult tähtis on.

Oli selline põhjamaiselt stoiline ja aeglaselt kulgev, väga mitmekihiline lugu. Nii tunnete tasandil/sügavuses, kui temaatiliselt.
Jõudis rahulikult kaasa mõelda ja tunnetada. Nii mulle meeldib ja sobib.
Alguses tundus, et mängitakse ühte väravasse, aga siis toimus enne lõppu veel suht ootamatu kannakas. See oli veel eriti viis.

Kohati üllatavalt otsekohene ja julge. Mõnes kohas kohe mõtlesin, et ei või olla. Eestlased endale selliseid väljaütlemisi venelaste ja neegrite teemal küll lubada ei saaks. Isegi seniilse vanamehe suu läbi või selja taga.

Väga ehe ja usutav lugu. Kõnetas, pani mõtlema ning enda sees vastuseid otsima.
Soomlased ikka oskavad.
Soovitan.

     Ja poiss maksab tüdruku kinopileti kinni. Pea seda meeles, Sa udupea!

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; mai 14, 2015 toll Uncategorized