RSS

Vaba päev

24 veebr.

Tõmbasin eile stepsli seinast välja. Liiga palju. Liiga palju. Korraga. Tõesti kohe.
Ega ma siis ju ka päris kõike räägi.
See on minu viis. Põgeneda. Taastuda. Koguda. Laadida. Kokku võtta. Aru saada. Sõeluda.

Aga.
Mees kinkis mulle üleeileõhtul avokaado. Ise ta määrib seda kodus võileiva peale või eest / heureka, taas kord/ Mul on söömine viimasel ajal kuidagi suht teisejärguline ja isutu tegevus, aga mina jällegi olen nüüd juba mõnda aega endale juuksemaske kokku mökserdanud. Ja kuna just kuskilt lugesin, et avokaado pidavat ka juustele väga hästi mõjuma, siis kak raz, võtsin täna hommikul supilusikatäie avokaadot, veits mett, hapupiima, erinevaid õlisid, muna. Sedasi tunde järgi, nagu Kunksmoor. Püreestasin selle kõik kausis kokku ning määrisin seejärel pähe. Mõtlesin, et halvim, mis juhtuda saab, on helerohelised juuksed. Aga salatiroheline on sel kevadel moes, on või? Seega voilaaa.
Poole tunni pärast olen ilus.

Peale selle tahaks jõuda veel täna mõned aknad ära pesta. Ühe koogi küpsetada. Ideaalis ka piruka. Ja siis olen valmis selle valgetähe ordeni õhtul vastu võtma küll.

Ainult lippu endiselt pole. See kuidagi ei lase ennast unustada. Röövib täpi i pealt.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; veebruar 24, 2015 toll Uncategorized

 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: