RSS

Piparkookidest ja armsaks saanud kodudest ja arusaamatust vihast ning inimesest, kes kõige selle taga on.

23 nov.

Suveplikaga kolasime täna Mustri poes ja tegime kodus esimesi piparkooke. Juba teist päeva uimerdan mööda elamist, imetlen lõputult siin ja seal toas aknalaudadel põlevaid küünlaid, ahjus olevat tuld ja tunnen, et tegelikult on mul ikkagi kohutavalt kahju ka iseendal siit kodust ära kolida. Olen oma elus pidanud päris mitu kodu juba maha jätma ja tuleb tunnistada, et kodudel on kombeks siiski ajaga jube omaks ja armsaks saada. Seda enam, kui näen, kuidas ka Suveplika aina siia tagasi tulla tahab. /Lähme nüüd koju, lähme nüüd koju/.
Jah.

Aga siin on praegu tõesti tohutult hea ja rahulik. Ma ei tea, kas ma ainult kujutan seda endale ette, aga mulle tundub, et selle viie nädala jooksul, mis mees siit ära on olnud, on ka Suveplika kuidagi palju mõistlikumaks ja tasakaalukamaks muutunud. Mis ehk tuleneb sellest, et majas pole enam seda pidev-pinevat valvast õhkkonda. Eile hommikul rääkis Suveplika mulle, et oli näinud hirmsat und, kus isa tuli koju ja sõnatult, meie poole vaatamata elutoast läbi üles korrusele läks. Täpselt see, mida ta on oma elus nii palju kordi näinud on. Alati, kui ma süüdi olin, karistas mees meid nädalate kaupa, marssides suvalisel hetkel koju ja minema, möödudes meist nagu tühjast kohast. Kui talle liiga tehti, polnud mehe jaoks olemas enam ühtegi kokkulepet ega kohustust /Tahtsid tüli – said!/  Hetke pealt pidin alati valmis olema üksi olukorra, rahade ja argipäevaga hakkama saama. Ma ei oska kokku lugedagi, kui palju ta on minuti pealt minema astunud, jättes mind/ meid üksi keset tänavaid, reisi, kohvikut, teatrit, kino. Ja kodu. Üksi iseenda ja enamasti ka lapsega.

Ja nüüd ma tunnengi, et mul on nii tohutult rahulik ja hea, et ei pea enam kõike seda nägema ega taluma. Tunnen ainult suurt vastikust ja ma ei tahaks meest oma elus enam kordagi näha. Ma tõesti ei mõista, kuidas saab olla, et ma sellest kooselu ajal aru ei saanud, et asi nii kaugele on käest läinud. Tegelikult seesugune emotsioon isegi ehmatab ja hirmutab mind. Koguni kurvastab. Sest ma ei saa aru, mis selle kõige taga on ning miks ja millest selline viha?  Miks ma tunnen just nii, nagu tunnen? See vaevab ja väsitab ning olen isegi mõelnud, et kui ma sellele ise mõne aja möödudes vastust ei leia, peaksin ehk mõne asjatundja poole pöòrduma, kes selle ebameeldiva ja mürgitava sasipuntra mu see lahti harutada aitab.

Üks küsimus ei anna mulle veel rahu. Hiljaaegu ütles keegi mulle midagi mu blogi kohta. Mis pani mind mõtlema, et milliseks ma siis enda siin kirjutanud olen. Ma kuidagi ei tahaks ise selle seisukohaga nõustuda, aga äkki peaksin?
Kas ma olen ülbe? Kas ma olen edev? Kas ma olen labane? Kas ma olen lihtsameelne? Kas ma olen kuri? Kas ma olen naiivne? Kas ma olen snoob? Kas ma olen ära hellitatud? Kas ma olen ülekohtune? Kurb? Õel? Äkiline? Alatu? Nördinud? Rahutu? Ebaõiglane?
Kas ma olen neist keegi?

Aidake palun ja öelge, milline on selle blogi kohal hõljuv aura?
Anonüümne vastust on siinkohal absoluutselt aktsepteeritav. Isegi soovitatav.

 
13 kommentaari

Kirjutas &emdash; november 23, 2014 toll Uncategorized

 

13 responses to “Piparkookidest ja armsaks saanud kodudest ja arusaamatust vihast ning inimesest, kes kõige selle taga on.

  1. Anonymous

    november 23, 2014 at 7:36 p.l.

    Südamlik ja armastav aura! Armastus tütrekese, elu ja ilusate hetkede vastu.
    Oskad ümbritsevat märgata ja rõõmustada. See on ilus.

     
  2. Anonymous

    november 23, 2014 at 9:03 p.l.

    Elan Sulle juba aastaid kaasa, kuid kommenteerin harva. Oled jätnud enesekindla ja end leidnud naise mulje. Enesekindla isegi otsingutes 🙂 Kujutan ette, et läbi mõne filtri võib see ülbusena paista.
    Mulle väga meeldib see, kuidas Sa kirjutad. Jõudu ja kõike seda, mida Sul kõige rohkem vaja läheb!
    K

     
  3. tuulealleaa

    november 24, 2014 at 4:25 e.l.

    Enesekindla ja end leidnud? Mulle tundub küll pigem ebakindla ja ennast otsivana. Vastasel korral ma ilmselt ei loekski seda blogi 🙂
    Aga huvitav, julge, keeruline, depressiivne, heasüdamilk, hooliv, kena, armas, tark….julge, julge
    Eile ütlesin E-le ( näe, isegi su stiil hakkab külge igapäevasest lugemisest): aga äkki ta on ise hull!?
    Ja siis kohe parandasin ja vabandasin ennast

     
  4. Anonymous

    november 24, 2014 at 2:25 e.l.

    Enesekindla ja end leidnud? Mulle tundub küll pigem ebakindla ja ennast otsivana. Vastasel korral ma ilmselt ei loekski seda blogi :)Aga huvitav, julge, keeruline, depressiivne, heasüdamilk, hooliv, kena, armas, tark….julge, julgeEile ütlesin E-le ( näe, isegi su stiil hakkab külge igapäevasest lugemisest): aga äkki ta on ise hull!?Ja siis kohe parandasin ja vabandasin ennast

     
  5. Anonymous

    november 24, 2014 at 10:10 e.l.

    Mina arvan, et igal inimesel on mingi “häda” küljes. Ilmselgelt mõjuks sinu blogi lugemine teisiti, kui ma sind isiklikult tunneksin. Siis ehk oleksin rohkem skeptiline ja eelarvamustes kinni. Kuid selliselt on seda blogi imehea lugeda, sa oskad kirjutada, detaile näha, ka enese sees (sageli me tunneme midagi, aga ei oska sellele seletust anda). Kes meist ei oleks mõnikord ülbe, mõtelematu jne. Igatahes soovin sulle parimat 🙂 P.s Kas sa raamatu kirjutamisele ei ole mõelnud?

     
  6. Bianka

    november 24, 2014 at 10:33 e.l.

    Minule on sinust jäänud ebakindla naise mulje, kes samas püüab vapralt leida kindlat pinda, millele toetuda. Väikeste detailide abil, mis su südamele rõõmu teevad ja mida sa blogis jaganud oled. Kuna sa varem sind kurvastavaid või tuska tegevaid sündmusi ja tundeid oled kas ütlemata jätnud või väljendanud neid vaid “läbi lillede”, oli seetõttu sinust kujunenud pilt minu jaoks kuidagi segadusse ajav või nagu läbi mingi filtri lastud. Nüüd, kus sa üksjagu oma pettumust, kibestumust ja ilmselt ka viha välja oled valanud, kisub “koorem” natuke teisele poole viltu 😛

    Soovin, et sa saaksid selle negatiivse taaga enda seest lõpuks välja, suudaksid andestada ja leiaksid endas tasakaalu. Arvan, et alles siis õpime tundma tõelist sind.

     
  7. Anonymous

    november 24, 2014 at 12:10 p.l.

    päris elus tunnen mina hoopis teistsugust soodomat, kui see, kes siin kirjutab. 🙂

     
  8. Anonymous

    november 24, 2014 at 5:09 p.l.

    Tegelikult otsustasin kunagi, et ei kommenteeri su blogis enam, kuna sa vihastad väga kergesti ja loed kommentaarist välja midagi, mida sina ainult seal näed..
    Aga mõnusalt hektiline on see su blogi, ja sõnaseadmisoskus on sul super. Ja vahvalt värviline ja tugevates toonides on su maailm alati ka. Ning postitused on selge ja loogilise ülesehitusega, mitte hüplikud. Mulle meeldib, huvitav on. Ja paneb kaasa mõtlema.

     
  9. soodoma ja gomorra

    november 24, 2014 at 6:05 p.l.

    Mida sa pead silmas hektiline all, kas selle tähendus võiks olla sarnane eklektilisele?

    Eki.ee hektilisele tähendust/ selgitust ei anna.

     
  10. Anonymous

    november 24, 2014 at 6:07 p.l.

    ma eeldan, et hektilise all on mõeldud ingliskeelset hectic sõna. otsi seda. 🙂 b.

     
  11. Eliisabet

    november 24, 2014 at 10:39 p.l.

    Mina m6tlen sinust alati kui pisut-pisut maapinna kohal olevast inimesest.mitte pea pilvedes. Vaid selline l2bimatu seina taga olev. Kuna sa oled minu jaoks (blogi)kirjanduslik tegelane, siis mu ettekujutus sinust on ka samasugune, nagu mul raamatutest tekib. M6neti segadusse ajad kyll, oledki vist see tyyp, kes yldiselt tundub tugev ja tegus. Ja siis selgub, et oled nii haavatav.

     
  12. soodoma ja gomorra

    november 24, 2014 at 10:59 p.l.

    Panite tähele, kui vapralt ma selle kõik kuulda võtsin? Tegelikkuses pole siin õnneks midagi sellist, mida ma kuulda poleks tahtnud. Või väljakannatanud.
    Aitäh,kes vaevaks võtsid.

     
  13. tegelinski

    november 25, 2014 at 10:23 p.l.

    Loen siit tuttavaid tundeid ja lähedasi mõtteid. Ja sa oskad kirjutada…

     

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: