RSS

Armastus kolme jõhvika vastu

23 okt.

Meil on nüüd Suveplikaga uus projekt: kolm jõhvikat päevas ja elame saja-aastaseks!
Mind pani mõni aeg tagasi mõtlema, kui Hannes Võrno rääkis inimestest, kes hoiavad kümne küünega oma elust kinni ning kel pole vahet, kas nad töötavad elus väga kõrgepalgalise advokaadina või panevad  aastaid hiljem kuni surmani kuskil põgenikelaagris herneid purki. See on valik neile, kes tahavad elada lihtsalt rekordvanaks, hoolimata sellest, et nende elukvaliteet on absoluutselt olematu ja eksistents mõttetu.
Millegi või kellegi nimel suremine on tema jaoks püha ja auasi. Kui ta saaks surma valida, siis pigem sureks ta sangarina – sõjaväljal või kedagi päästes. Kellegi pärast elu andmine on suur asi.

Ühesõnaga, mulle jõudis järsku kohale, et elada saja-aastaseks saja-aastaseks elamise pärast on tõesti kuidagi tühine ja mõttetu.
Mõtlesin, kas minul on põhjus süüa kolm jõhvikat päevas?
Ja ma tean. Tean ja näen täpselt, mida mul vanemaks saades veel vaja korda saata ja anda on.
Ma pole päris kindel, kas Suveplika ka selle läbi on mõelnud, milline on tema hea põhjus saja-aastani välja vedada. Aga kindlasti on tal täna olemas vähemalt lühiajalisem eesmärk: terve püsida. Loodetavasti jõuab ta kunagi endale ka pikemaajalise eesmärgi selgeks mõelda.

 
2 kommentaari

Kirjutas &emdash; oktoober 23, 2014 toll Uncategorized

 

2 responses to “Armastus kolme jõhvika vastu

  1. Kati

    oktoober 25, 2014 at 8:59 p.l.

    Miks peab alati elama millegi nimel, mingi ülla eesmärgi pärast, vot see on asi, millest mina pole kunagi aru saanud.
    Alati öeldakse, et aega on vähe, kuluta seda targalt. Alati on keegi, kes teab paremini, kuidas on hea, aga vbl mulle ongi hea see, et ma lihtsalt olen, koos oma lastega, oma kodus, vaikuses ja rahus, filmi vaadates, arvutis olles, raamatut lugedes … ning kõik muud asjad sinnajuurde on pm lihtsalt poolmuidu saadud 🙂

    Ma arvan, et see sada on hea eesmärk, kasvõi lihtsalt kolme jõhvika ja lihtsalt elamise pärast.

     
  2. soodoma ja gomorra

    oktoober 25, 2014 at 9:34 p.l.

    Mu piiblis on üks selline koht, kus isa räägib oma tütrele, et ” kord unistasin ma, et vōiksin niiviisi ühe nädala teise järel akna all istuda ja lihtsalt inimesi vaadata. Ja nüüd ei ole mul mingit valikut. Nüüd ei ole mul enam midagi muud teha”.

     

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: