RSS

Arhiiv kuude lõikes: august 2014

Kodukootud missa minutid

Kui majas on vähem elu ja kütet. Vōi kui ta kauemaks üksi jääb. Siis on esikusse astudes tihti tunda vana maja lōhna. 
Seda on täpselt nii vähe vōi palju, et see pole halb. Aga mōjub kogu välise uue vuntsituse juures kuidagi hästi kummaliselt ja vastuoluliselt. Isegi veidi ehmatavalt.

Mis läheb minu peas muidugi uitama ja käest, nagu paljud muud mōtted. Tekitab tunde ja paneb hoopis mōtlema, et vaheta fasaadi vōi müüri kinni palju tahad- hing jääb ikka samaks ja alles.
Kōigil ja kōigel.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; august 31, 2014 toll Uncategorized

 

– – –

Eile olin ma ilus (inimene).
Kõik saab alguse ikkagi enda seest.
Selle tunneb neil hetkedel ja päevil ära ja seda märgatakse.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; august 30, 2014 toll Uncategorized

 

Run, Forrest, Run!

Sain töökaaslaselt meili:

Kallis K!
Suur, suur tänu Sulle, et ………………………….. ja minu tööelu niipalju lihtsamaks tegidJ. Mul on nii hea ja kindel tunne, et minu kõrval on hea kolleeg ja väga tore inimene, keda saab usaldada ja kellele võib alati kindel olla ja see on üks väga suur asi.

Mul on nii piinlik. Tahaks kiiresti ära joosta.
Ma kohe kardan sellist ülevoolavat tänulikkust.

Võite arvata, et ma olen imelik. Vabalt.
Sest seda ma vähemalt usun.

 
3 kommentaari

Kirjutas &emdash; august 29, 2014 toll Uncategorized

 

– – –

Esimene tuli ahjus.
Esimene õuna plaadikook.
Esimene sall. Villased sokid. Ja lusikatäied mett.

Olgu sellega muidu kuidas on, aga neid tummiselt pimedaid öid armastan iga kell rohkem, kui valgeid.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; august 28, 2014 toll Uncategorized

 

– – –

Käin nüüd igal ōhtul pimedas öös enne magamaminekut vastasmaja tulesid vaatamas.
See on mu ōhtune sigarett.
Ja minu usk.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; august 25, 2014 toll Uncategorized

 

Felix

Tea, kuhu see kilpkonn núüd on kadunud?
Oma toidu on ta jätnud keset pōrandat ja kuskile maja peale minema jalutanud.
Kuu aega tagasi lasi ta aias jalga. Paar nädalt hiljem saime ta (juhuslikult?) kätte. Parima tervise juures ja jumekam, kui eales varem.

A mis seal imestada, loomad pididki pererahvaga ühte tegu ja nägu minema.
Ja ega siin majas keegi naljalt paigal ei püsi. Kōigil on pidevalt mingi oma asi ajada.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; august 23, 2014 toll Uncategorized

 

Augusti öös

Vastasmaja oli müügis eelmise aasta suvest saadik. Aasta aega ei pōlenud selle akendes ōhtuti tuled. Tâna on terve maja lōpuks ometi taas valge.
Istun öös oma pingil ja vaatan, kuidas nad seal sees sätivad ja toimetavad. Nii hea ja rahulik tunne. Uskumatu, kui rusuvalt vōib mōjuda üks elutu maja

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; august 22, 2014 toll Uncategorized

 

Minu kallis vanaema

Kallid vanaemad on ühte nägu nii Moldovas kui Eestis. Ilmselt terves maailmas.

Troonipärija läks eile õhtul hilja Tudengile bussijaama vastu ja tõi ta koju.

Tudeng tõi Suveplikale kingituseks paki vahukomme. Ruudile džäksi, tingimusega, et ta suitsetama ei hakka. Vanaemale pildiloleva külmakapi magneti. Minule vabandas, et ei toonud midagi, sest siiani on ta alati muidu midagi mulle toodud.

Rumalukene. Mu suurim kingitus on see, kui nad eile kõik kolmekesi minuga tunnikese koos olid.
Suveplika juba magas.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; august 21, 2014 toll Uncategorized

 

Hea või halb?

Hommikul roolis avastasin endalegi üllatusena, et seda on nüüd juba pea viisteist aastat, mis ma mustvalgel ruudulis(te)s kaustiku(te)s täpset ja veel täpsemat pereeelarvet olen pidanud.

Sellepeale mulle meenus, et ka paljude keeruliste ja põhjapanevate otsuste tegemise juures soovitatakse plussid ja miinused paberile panna. Kui näiteks pole endas kindel, kas vahetada töökohta või mitte. Jääda kokku või minna lahku. Vahetada elukohta või mitte. Jne.Jne.

Ühesõnaga, paber ja pliiats tähendavad alati pigem midagi halastamatut. Distsiplineerivat. Pinnalekistut. Korralekutsuvat. Hoiatavat.
Midagi sellist, mille eest mõttes annab põgeneda, endale valetada ja ära peita, aga paberil mitte.

Täna hommikulauas lasin enne tööle tulemist kiirpilgu üle oma Ekspressi lemmik rubriigist ja lugesin, et on läbi viidud uuring, kus esimene grupp pidi igal õhtul kirja panema viis asja, mille eest nad sel päeval tänu tunnevad. Teine grupp pidi igast päevast üles kirjutama viis halba asja. Kolmas, mille poolest nad teistest paremad olid, neljandad pidid üles märkima lihtsalt detaile, mida nad päeva jooksul tähele panid.
Seejuures jälgiti katsealuste meeleolu, optimismi taset, soorituste edukust, tervist, heatahtlikkust jne. Kõige halvem enesetunne oli neil (no arvake, igal juhul tabab teid eduelamus)…… kes pidevalt halbu asju meenutasid (mida te ju teadsite).  Kõige paremas seisundis olid (siin mina kahtlesin kahe vahel)….kes oskasid olla tänulikud nende argiste väikeste kingituste eest , mida päev neile saatis: mõni lapse nali, mõni maitsev pirukas, mõni lilleõis, mõni hea sõna.

Ma siis kohe sel sama hetkel muidugi mõtlesin ka oma eilsele päevale, et milline väike kingitus mulle eilsest päevast esimesena pähe kargab. Ja polnud just väga meelitatud, kui mulle meenusid nagu sõrmenipsust ekleerid, mis olid Solarises 70 sendilt 35-le sendile alla hinnatud ja mina ostsin neid kohe kümme tükki.  Ning otse loomulikult, püüdsin ma sel samal hetkel mõelda kohe ka midagi paremat, aga saate aru: MITTE MIDAGI muud ei tulnud pähe. Mis tundus ausalt öeldes kohe väga hirmutav. Ning kõige kohutavam oli veel see, et isegi pika mõtlemise (sest see ei saa ju nii lihtsalt olla) peale ma midagi õigemat välja mõelda ei suutnudki.

Ja siis ma arutlesin edasi, et kui oleksin pidanud need 10 ekleeri (millest enamus muide juba praguseks otsas on) veel mustvalgel kirja panema, siis ma ei teagi, kas see oleks olnud vastu ööd ikka kõige parem mõte.
Sest ma pole päris kindel kas see kümnekornde nõrkushetk paberil tekitanuks mus rohkem tänutunnet või ikkagi frustratsiooni?

Ja kuna ainuüksi üles kerkinud küsimused tekitasid mus juba ülemäärast frustratsiooni, siis otsustasin kindlalt, et: ei, see õhtune headuse mäng mulle ei sobi.
Ma mõtlen, et kui ausalt mängida, siis võiks see hea asemel kohati hoopis halba teha.

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; august 19, 2014 toll Uncategorized

 

ZajusMultfilm

Nügin ta voodi teise äärde.Suveplika toob kuuldavale üksnes pika ühtlase mõmina …. Mmmmmmm.
Ja juba ongi ta tagasi minu ääres, küljes ja kaenla all.

Maša karu olen.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; august 18, 2014 toll Uncategorized