RSS

Tehtud

26 dets.

Tudeng on taas kord hõivanud mu roosilise toa ja ilusa voodi. Suvetüdruk ootab siin veel kännu otsas oma vanaema. Ema ootab seda vaikset mitte midagit ja kiirustamata pokaali shampust.

Suur jõulumöll on selleks korraks ümber. Eks need kärgpere jōulud ole suuremad ja segasemad, et kord olen mina sinuga ja sina nendega ja siis jälle mina teiega ja nemad temaga ja meie meiega ja nemad nendega.
Kui lisada sinna juurde veel ka suuremat ja väiksemat sorti solvumised ja intriigid, kus kes-
keda-näha-ei-taha ja millal-keegi-kuhu-minna-ei-tohi, siis ajab see omakorda kōiksugu plaanid, arvestamised ja sättimised veegi enam puntrasse.

Eile õhtul, kui peale kiiret päeva ja virr-varri lõpuks õhtul hilja köögilaua taga Mehe ja Suvetüdrukuga kolmekesi kokku saime, küsis Suvetüdruk Mehelt väga täiskasvanulikult: Kas minu kohta ka küsiti?
Ei tea, kust neil justkui üleöö sellised küsimused ja tähelepanekud tekivad. Vahetasime Mehega pilke. Naljakas kõrvalt märgata, kuidas ta hakkab tajuma iseennast ja oma kohta selles maailmas.
Leppisime vist kokku, et aastavahetusel spaatame. Kui veel kuhugi mahume.
Mahtusime. Saaremaale. Viimasesse kahte tuppa. Mitte küll minu mekasse, aga siiski saarde. Armas temast.

Mõnest väikesest koogikahvlist ka.
Sellisega kooki süüa on minu arvates ikka kordades hõrgum ja nauditavam, kui teelusikaga ampsata.
Saagu-tehtagu koju nüüd vaid nende peenikeste vidinate väärilisi uhkeid kooke.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; detsember 26, 2013 toll Uncategorized

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: