RSS

Arhiiv kuude lõikes: oktoober 2013

Hommikuprogramm

Täna hommikul kuulsin autos Star FM hommikuprogrammist, et kuskil olla mingi suhteliselt karm reklaam või ma täpselt ei saanudki aru, millega täpselt tegemist,  kus mees väidetavalt kutsub naist õhtusöögile (või välja), naine ütleb ära , aga kui ta seejärel näeb, et mees istub Lamborghinisse, hakkab mõtlema, et oleks ikka pidanud kutse vastu võtma. Ning kui ta siis kuidagi oma soovist mehele märku annab, saadab mees ta pikalt.
Et siis mehe poolt selline üldlevinud suhtumine, et kui sa ainult mu varandust ja raha jahid, siis keri põrgusse. Mis esmapilgul tundubki nagu igati õigustatud.

Samas, kui nüüd mõtlema hakata, siis vaevalt, et selline mees ise naiste osas allahindlust teeb. Ning kui nüüd väga lihtsustatult naisi autodega võrrelda, siis võib arvata, et üldjuhul valivad sellised mehed välja ka Lamborghini-Naisi.

Et minu point, kuhu ma välja jõudsin on siis selles, et mees ise tahab tegelikult ju samuti Lamborghinit, aga kui naine seda soovib, siis on põhjust solvumiseks ja põlguseks enam kui küll.
Sest mees vajab tundeid ja armastust.
Hm, huvitav suhtumine.

 
5 kommentaari

Kirjutas &emdash; oktoober 18, 2013 toll Uncategorized

 

Maison

Kui ise jõudsin purjus (minu lennuapteeki kuuluvad lisaks veinile veel 1 rahusti, Kristiina Ehin’i luuletused ja üks Jaan Krossi poolt öeldud ja minu poolt väljalõigatud lause) ja õnnelikuna koju, siis mu kohver otsustas laia maailma rändama minna. Lõpuks juhtus see siis ka minuga. Loodan siiski siiralt, et ta väga kauaks ära ei jää või jumal hoidku selle eest, kui ta peaks otsustama üldse mitte välja ilmuda. Ma ei taha sellele viimasele variandile kohe mitte mõeldagi, sest ma pole ausalt päris kindel, kas ja kuidas ma selle üle elaksin. Too ruuduline kohver sisaldab väga palju vajalikke, aga veel rohkem tohutult armsaid asju. Seal on nt mu kolmed lemmik saapad,  kolm paari teksaseid, kõik mu pikad kleidid, armsad paar kampsunit, ilusaid pluuse, super rannariided, mõned hindamatud ehted ning kohapealt ostetud kingitused.
Ta lihtsalt ei tohi mulle sellist sitta keerata. Ja ongi kõik.
Ei tohi.

Algselt oli mul tegelikult plaanis öelda üksnes seda, et mõtlesin prantsuse keele käsile võtta. Mehega leidsime, et sinna kanti kisub kangesti tagasi.

Aga koju oli ka väga hea jõuda.

 
2 kommentaari

Kirjutas &emdash; oktoober 17, 2013 toll Uncategorized

 

Fotod

Eile öösel tegime endist oma koduhoovi fotostuudios (vaat siin) vanaaegseid alasti pilte.

Kõrvuti toolidel, selg sirge, käes põlvedel, vaade surmtõsine, otse kaamerasse.
Arutasime, kas paneme kohe FB-sse või pärandame ühel päeval koos maade ja majadega Suvetüdrukule.

Mees küll algul ütles, et lõpeta ära, aga nüüd on meil mälestuseks üks sooda öö ja viis ehedat puhkusepilti.
Tore oli.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; oktoober 16, 2013 toll Uncategorized

 

Are You in Holidays?

Küsis mulatt müüjatar mu käest poes. Oo jee, tundsin ennast sel hetkel tõesti nagu Pretty Woman.
Mida päev edasi, seda rohkem hakkab mullegi sedasi tunduma.

Tänane õhtusöök oli lihtsalt midagi nii erilist ja hõrku, et Mees ütles, et pole vist kunagi varem nii head toitu saanud.
Tuleb tunnistada, et võin ta avaldusele kahe käega alla kirjutada.

Jumalik päev sai jälle kokku.
Vaatamata plahvatusohtlikule algusele.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; oktoober 15, 2013 toll Uncategorized

 

See tunne

Valisime eile kiirtee asemel “külavahe teed” ja ühe tunni asemel kuus.
Kes Pokusid on lugenud see teab, mida sellega taga ajasime.
Seda tunnet. Prantsusmaa tunnet.

Aega jääb väheks. Kohe kange tahtmine oleks sellega rohkem tuulutada, et saaks siia ja sinna suvaliselt südamerahuga sisse põigata.
Võõral maal, väikestest kohtadest läbi sõites, kus paljudel juhtudel ei näinud tänavatel ühtegi inimest ega sõitmas ühtegi autot, tundsin kuidagi eriti teravalt, kui lühike ja tavaline on tegelikult elu. 

Prantsusmaa on ilus. Prantslased samuti.
Hispaaniaga võrreldes pehmem, soojem, värvilisem, sügavam ja väljapeetum.

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; oktoober 15, 2013 toll Uncategorized

 

Päikese järgi

 
Kas ma ei ole ikka tõsine naine, kui tarin endale alati kaasa kohvritäie riideid, kasutan neist kogu reisi vältel ehk paari-kolme, ostan endale lisaks uued saapad ning paar hilpu ning siis avan kohvrit peamiselt selleks, et sealt pesemisasju võtta.
Endal hakkab ka piinlik.

Ema saatis eile öösel jube armsa sõnumi. Suvetüdruk olla öelnud, et loodus kiskub mind mitte magama jääma.

Mul on siin täpselt sama probleem. Lisaks magama jäämisele kaob mul reisidel alati ka isu.
Selline elevus ja ülierutus tuksub pidevalt sees.

Täna öösel magasin esimest korda üheksa tundi järjest.

Mõne minuti pärast tõmbame Avignon`i ukse enda järelt kinni ja hakkame Montpellier`i poole kulgema.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; oktoober 14, 2013 toll Uncategorized

 

Õhtusöögil

Tänasel õhtusöögil istus ühel hetkel me kõrvallauda paar, kes ei vahetanud umbes pooleteise tunni jooksul mitte üht sõna. Kas kujutate endale sellist olukorda ette? Ja võin teile raudpolt kinnitada, et see ei tulnud kindlasti sellest, et nad oleksid näiteks kodunt välja astudes tee peal tülli läinud.

Mulle tuli kohe meelde Kafka, kes ütles, et kui ometi võiks mehele sisendada veendumuse, et kohvikus tohib oma naise kõrval lugeda kõige rohkem ajalehte, aga mitte kunagi ajakirja.

Kui neid kahte vaatasin, siis tundus too vaikus igal juhul kordades hirmutavam kui ajaleht või isegi ajakiri. Minu poolest lugegu mees siis juba või raamatut.
Saan aru küll, et meie lauad olid sedavõrd lähestikku, et mehel kõvallauas polnudki palju muud teha, kui meid pidevalt silmitseda. Aga mulle tundus, et kui ta meid niimoodi vaatas, siis oli ta täpselt sellise mõistmatu näoga nagu mõtleks, millest ometi me küll vatrame ning täiesti alateadlikult tasandasin isegi häält, kuna hakkasin end tema ees seepärast lausa süüdlasena tundma.

Tegelikult oli see muidugi kurb. Kas kõigil jõuab üks kord kätte päev, kus kõik on räägitud?

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; oktoober 13, 2013 toll Uncategorized

 

Kingitused

Ema saatis sõnumi, et see ei ole ju maailma lõpp. Ära ennast lase ära varastada.

Ilus kingitus on need kõrvarõngad ja suur kingitus on olla veel laps.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; oktoober 13, 2013 toll Uncategorized

 

0 päev

Elus esimest korda tunnen, et olen sajaga väikekodanlane. Ärahellitatud kakara. Hädapätakas. Sitavares. Jumal küll, ma polegi enam nii noor ega nii armunud, et paarist tärnist piisaks. Ma ei taha ennast liigutada ja  tunnen elus esimest korda lausa karjuvat vajadust uhutud paksu flanellist triibulise pidžaama järele. Õnneks, õnneks on mul vähemalt emalt sünnipäevaks saadud villased sokid.

Ma ei suuda endale andestada, et suutsin täna lahti saada minu jaoks märkimisväärsest rahanumbrist, mille muide omast lollusest lasin endalt lihtlabaselt pihta panna. Uskumatu, kuidas ma ei suuda sellest üle saada. Uskumatu, milline tähendus on rahal mu elu üle, kui ta suudab mu päevale sellise pimeduse pitseri lajatada. Kuidas ometi, ometi. Võisin ma niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii loll olla. Fuck me!

Kõige tipuks tunnen end maailma koledama ja halvema naisena.  Isegi vein ei suuda mind paremaks juua.

Kas keegi võiks mulle nüüd vastu ööd natuke tuhka pähe raputada või veel parem, mu hingepiinade vastu mulle nuiaga vastu pead virutadada? Või vähemalt mind tagant parastada?
Ma ei jaksa enam üksi end süüdistada.

Wish me a luck!
Enam enesehaledamaks minna ei saa.

 
4 kommentaari

Kirjutas &emdash; oktoober 12, 2013 toll Uncategorized

 

Nädal, kus kellal pole numbreid ja päevadel puuduvad nimed.

Ööd on siin ikkagi nii palju karged, et akent lahti jättes kahe raske paksu teki all magada on väga mõnus. Aga kinni ka ei raatsi panna, sest tegelikult mulle sobib magamiseks too jahe värske õhk. Pealegi, mulle meeldib tunda ja näha, kuidas hommik tasapisi tuppa hiilib ning kuulda, kuidas linn kuskil all step by step ellu ärkab.

Alateadvus pole veel aru saanud, et olen puhkusel. Mitu korda öö ja hommiku jooksul unest ärgades on esimene hetk paanika, mis päev ja mis kell on, kas pean püsti hüppama või võin veel mõni minut voodis vedeleda, miks pole Suvetüdrukut ja kus ma üleüldse olen.
Ning loomulikult siis see tunne, mis järgneb, kui reaalsus kohale jõuab, on muidugi vähemalt sama magus ja maitsev, kui päeva esimene hommikukohv.

Kohe varsti roningi duši alla, lähme joome tänava peal väikse tassi espressot, pakime asjad ja põrutame edasi Avignon`i. Mees ütles eile, et seal saame aru, et oleme ikkagi Pransusmaal. Selles on tal kindlasti õigus. Praeguses linnas on suurele sadamalinnale kohaselt üks rahvuste segasummasuvila, nägude järgi võiks kohati arvata, et viibime Põhja-Aafrikas. Araablasi tundub siin olevat prantslastest enamgi ja kuigi nende prantsuse keel on laitmatu, siis araabia keelt ja elamismaneere kostub prantsuse keele kõrvale siiski häirivalt sageli.

 
2 kommentaari

Kirjutas &emdash; oktoober 12, 2013 toll Uncategorized