RSS

Arhiiv kuude lõikes: august 2013

Fragment

Nende suvepäevade raames esines meile pühapäeva hommikul paaritunnise loenguga “Inimeseks olemisest” pikaajalise kogemusega psühholoog Tõnu Ots.

Ta rääkis hästi palju põnevat ja huvitavat. Instinktidest, lastest, veidi suhetest.
Muu hulgas ütles, et parim tunnustus, mis naine mehe kohta öelda saab kõlab järgmiselt:
“Temaga koos olemine muudab mind rahulikuks”.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; august 22, 2013 toll Uncategorized

 

Välja kukkkkkus

No nii sõbrad, minu ilus ja kadestamisväärne elu sai eile õhtul kuhjaga täiendust ja kahjuks pole siinkohal tõesti midagi viriseda.
Suvetüdruk küll korraldas sellise kodukootud vägeva pooletunnise täistuuridel eelsoojenduse, luksumiseni välja. Kohe nii vinge, et istusin autos, näpud kõrvas kuni linnani välja ja mõtlesin ahastusega, et millal ta armastus mu vastu ometi natukenegi raugema hakkab. Aga sealt edasi, tõesti-tõesti oli kõik juba üks suurilma mäng ja show.
“Estoniaaaaaa”.
Rahvast oli hullupööra ning tuleb tunnistada, et tõmbas ikka sajaga käima küll. Tantsitud sai nii, et ei mäletagi, millal nii enam tantsitud sai.

Suvetüdruk istus heas tujus aknal ja ootas meid. Nagu lubatud.

Lipu torkasin orhideepotti mälestuseks.
Äkki hakkab ühel päeval laulma.

 
God Bless You, Eesti!
 
7 kommentaari

Kirjutas &emdash; august 21, 2013 toll Uncategorized

 

Tundmatu maailm

Õigupoolest teadsin kuni reedeni üksnes Robbie Williamsi nime. Seda, et ta väga paljudele meeldib ja kui ma nüüd ei eksi, siis kuskilt nagu teaks või olen kuulnud, et ta on ka Maarja- Liis Ilusa üks suuri lemmikuid.
Pean tunnistama, et ma ei tunneks teiste laulude hulgast ära isegi tema lugusid.

Aga vaatasin tagantjärele Maire Aunaste poolt läbiviidud intervjuud ja mulle meeldis see mees. Meeldis kohe nii väga.
Tema vastused, lihtsus, rahulikkus, loomulikkus, suund.
Meeldiv inimene.

Ma ei ole kunagi varem oma elus ühelgi suurel kontserdil käinud, kuid peale seda poolt tundi tekkis lausa vastupandamatu soov sellele hiigelüritusele jõuda. Rääkisin oma ootamatust tundest ja mõttest Mehele autos suvepäevadele sõites, mille peale tema arvas, et võiksime ju siis kõik kolmekesi koos minna. Tore. Kahjuks aga kuulsin eile õelt, et Suvetüdruku kaasa võtmine maksaks täishinna, mispeale perekonna konsiilium otsustas, et Suvetüdruk jääb siiski B hoida. B suuremeelsuses. Mul on sellest tegelikult isegi päris kahju, aga no see on kahtlemata mõistlik otsus. Palusin siiski B-l oma sõbrannade hulgast keegi endale tänaseks õhtuseks kaaslaseks kutsuda, sest Suvetüdrukule kangesti meeldib nende suurte plikade näpu otsas jalutada. Sellisel kujul oleks mul teda natuke vähem kurb koju maha jätta.

Nojah.

Vaatab siis, kas ja kuidas välja kukub ja välja nägema hakkab.
Eelarvamuste vabalt. Avatud meelega.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; august 20, 2013 toll Uncategorized

 

Nii

Nii palju põnevat. Nii palju ilusat ilma. Nii palju huvitavaid inimesi. Nii palju emotsioone.

 
2 kommentaari

Kirjutas &emdash; august 18, 2013 toll Uncategorized

 

Kaks head päeva ei tea kus

Väikese vastiku valge riigi kodanikuna tõmbasin varahommikul taas kord selga oma pika ilusa kaitserüü ja suundusin koos Mehega reeturlikule kahepäevasele missioonile kuskile Pärnu lähedale – Mehe ja tema Meeste suvepäevadele.
Juba otsuse tegemise hetkest osaleda teadsin tegelikult, et kavatsen reeta Meest ja iseennast ja võib- olla ka mõningaid teisi osalejaid. Kõige ebamugavamasse olukorda panen kindlasti korraldajad.
Osalen, sest mulle meeldib autoga sõita, raamatut lugeda, veini trimbata. Mulle meeldivad ümber sahmivad inimesed, kes parsjagu nii võõrad, et mulle kohustusi kaasa ei too. Võimalus valida, kas kaasa mängida või üksinda kivi otsas nukrutseda. Meeldib teadmine, kui ootused pole juba ette kõrgustesse kruvitud.
Ainult nii on võimalik kindla peale õnnestuda.

Inspireeritud Kroonikast ja Roman Baskinist, kes mulle iga päevaga aina rohkem pähe hakkab.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; august 17, 2013 toll Uncategorized

 

Tulevikust ja seljataha jäävast

Kui Suvetüdruk ja I eile õhtul kõhuli keset elutoapõrandat laiutasid ning potisinise värviga  R-i meisterdatud sõjavarustust üle võõpasid, teatas Suvetüdruk ootamatult, et temast saab tuletõrjuja.
I püüdis teda ümber veenda, rääkides, et tuld kustudades hakkab jube kuum ja voolikud on Suvetüdruku jaoks kole rasked, mille peale Suvetüdruk mõtles natuke ja otsustas, et hakkab siis hoopiski pensionäriks.

Hommikul ärgates teatas ta mulle pea esimese asjana, et tema sõber Mr Bean tulevat meile täna külla. Ning hüppas seepeale ise kohe akna peale püsti, et vaadata, kas ta on juba jõudnud. Olin üllatunud, et kuidas nüüd nii järsku, aga Suvetüdruk seletas, et ta olevat juba eile Mr Beanile helistanud ja küsinud: “Mr Bean, kas sa tuleksid mulle külla?” ning Mr Bean, hea sõbrana olevatki kohe lubanud tulla.
Ju ta lihtsalt oli unustanud mulle seda edasi öelda.
Väidetavalt on tal kaasas ka kaks kassi. Tundsin muret, kas Suvetüdruk ei pelga, et need võiksid meie maja vabakäigu kõutsidega kakelma minna. Mispeale Suvetüdruk lohutas, et pole vaja muretseda, “need kassid on käinud kassikoolis”.

Natuke kahju, et ta sellest juba eile ei rääkinud, oleks Mr Beanile ka seda head kooki jätnud, mille Mehega pea kahekesi pintslisse pistsime.

Ainult et, kui ma eile õhtul pilte arvutisse tõmbasin ja koogi peale seda teist pilti vaatasin, siis käis mul peast läbi, et

kui ma isegi juba nendest kahest pildist koogi valiksin, siis pole ka ime, kui eilsel eksprompt visiidil mammograafi juurde vastvõtus olev naisterahvas mulle ID- kaarti tagasi ulatades teatas, et “Teie vanuses…..”

Nüüd ma siis tean ja näen, miks pikad seelikud ja kleidid aina enam hingelähedaseks ja minu omaks on saanud.
Nad on lihtsalt nii ilusad.

 
3 kommentaari

Kirjutas &emdash; august 16, 2013 toll Uncategorized

 

Jagamisest

Eile õhtul tuli mõte, et võtan oma retseptikaustast järgmise koogi ja proovin täna õhtul järele. Kuidas välja kukub. See kord siis Õuna-Kookosekook.
Panin Mehele paberile kirja (tal on alati paberit vaja), mis poest selle tarvis tuua vaja. Õunad mõtlesin, et ostan täna turult ise.
Aga palun väga, Mees tuli hiljem koju suure kilekotitäie õuntega. Pärnust saadeti. Voilaa! Nagu tellimise peale. Tegi meele rõõmsaks küll. Selline eesmärgipäraselt turult läbi tormamine mind just ei vaimusta.

Teine asi, mis mind alateadvuses selle teadasaamise hetkest tõeliselt painab on fakt, et üsna varsti peaks Suvetüdrukust saama Lasteaiatüdruk. Aga kuna Suvetüdrukuga pole mitte üks asi peale potil käima hakkamise lihtsalt läinud, siis ma ei taha mõeldagi, mida see päris arvestatav elukorralduslik muutus endaga kaasa tooma hakkab. Ausõna, ma tõesti kardan, kauaks mul temaga jõudu ja kannatust võidelda veel jagub.

Mõni päev tagasi ostsin enda fotokasse neli uut patareid. Samal päeval loovutasin juba esimese Suvetüdruku Humanast ostetud lilla fööni sisse, paar päeva tagasi andsin kaks taskulambi tarvis ja eile läks viimane Taist toodud Rahakassile, et too saaks meile vannitoas käppa viibutada.

Ma ütlen, kokkuvõttes selline see lapsevanemate elu ongi. Muudkui jaga – ennast ja asju. Ja vahele nuputa, kuidas ise pildile ja püsti jääda.
Kui korralikuks inimesteks kasvavad, siis läheb lihtsamaks.
Saab ühel päeval jälle ise raamatuid lugeda ja öösiti magada.
Ma tean, millest räägin.

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; august 15, 2013 toll Uncategorized

 

Pesueht väikekodanlane

Sõitsin mõni aeg tagasi autoga töölt kodu poole, kui ühel hetkel Järve Selveri lähedal jäi pilk pidama tee ääres kõndival “Mustal Mehel”, kes T-särk seljas, poekott käes, lont-lont. Kodu poole astus?
Aeg oleks momendiks justkui seisatanud.
Argine “Must” Mees. Nõmmel.
Tajusin sel hetkel kuidagi eriti teravalt, et see on millegi lõpp ja uue algus.

Paar päeva tagasi nägin sama poe riiulite vahel India Meest. Koos Valge Naisega kaupu valimas. St, Valge Naine midagi seletas ja vehkis hoogsalt kätega samal ajal, kui India Mees seisis väga apaatse näo ja kurva moega tema kõrval.

Jäin neid kohe ebaviisakalt vaatama.
Ning mõtlesin veel kord. Et tuleb hakata harjuma. Harjutama.
Raske saab see mul olema.
Ma lihtsalt ei u s u sellesse.
Mis sest, et paratamatus.

Ma tean.
Aga olen kõrvalt näinud ja kuulnud, kui erinevad on ainuüksi juba eestlane ja sakslane.

Jah, nad võivad rääkida, mida tahavad, aga peale vaadates tundusid mõlemad mehed pigem eksinud ja leppinud, kui õnnelikud.
See tundub kuidagi nii mõistetav.

 
7 kommentaari

Kirjutas &emdash; august 14, 2013 toll Uncategorized

 

Pildis

Pilk jäi pidama ja meel läks uitama.
Naksti, kõrvale.

Selliseid “seinast-seina unistusi” on mul aastate jooksul üksjagu tallele pandud.
Kunagi ei tea, millist pinki, vaadet või raami võib kunagi vaja minna.
Ikka veel.
Kaua veel?

 
2 kommentaari

Kirjutas &emdash; august 13, 2013 toll Uncategorized

 

Saate. Saate. Saate

1. Ma tahaksin selle postituse peale:
a. rattaga nõmme turule sõita
b. olla nii pisike ja sale, et võiks turul retuuse kanda
c. brändiga luksusliku õunakoogi retsepti lugeda
d. teada, mis raamatuga tegu on
 
2. Ma retsepti ennekõike ootaksin, seda luksuslikku, suu jookseb juba vett.

 

Delete

3. Mind ka see retsept väga huvitaks. Munagi mul isegi oli mingi brändit sisaldav retsept – see käis nii, et iga uue aine vahel, mida taignasse segasid, pidi brändipudelist ühe lonksu võtma 😀 Loodetavasti sinu retseptis tuleb see siiski taignasse segada.
 – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –
 
Alustan vastustega siis otsast peale:
 
1. Selleks, et rattaga Nõmme turule sõita tuleks esmalt Eestisse tulla. Sealt edasi on juba väga lihtne.
2. See pisike ja sale, see vääriks varsti juba lausa eraldi postitust. See teema on kõvasti üle hinnatud. Vähemalt alatud teatud vanusest. Naistel eriti. (Tõestuseks lugege vastus nr 3-e).
3. Tegu on Mart Kadastiku raamatuga “Kevad saabub sügisel” (p.s kui reedel lõpetasin veel raamatuga, siis eile nägin oma silmaga).
 
Ja siit see tuleb – Luksuslik Õunakook (brändiga). Laupäeval muide tuli ülihea ja kadus mõne tunniga. Mõni pani jäätist kah peale.
Pilt tõetuseks.
 
 
Retseptis reklaamib “Erakordselt hõrk ja mahlane kook, ei liiga magus ega hapu” (p.s. puhas tõde muide).
 
Põhi: 3 dl nisujahu, 0,75 dl suhrut, 2 munakollast, 100 gr võid, 1 sl piima
Täidis: 4 õuna, 1 dl suhkrut, 0,5 dl vett, 2 tl vaniljesuhkrut, 2 sl brändit, 50 gr võid
Kate: 4 õuna, 2 sl võid, 3 sl suhkrut, 2 tl jahvatatud kaneeli
 
Sega kõik ained köögikombainis (mul puudub, tegin esiteks miksriga ja lõpetasin kätega kausis) ühtlaseks massiks ning vajuta 26 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhja ja äärtele. Pane külma 20 minutiks.
Täidide valmistamiseks koori ja puhasta õunad, lõika väikesteks kuubikuteks. Pane koos suhkru ja veega potti, keeda tasasel kuumusel 5 minutit. Sega hulka vaniljesuhkur, brändi ja sulatatud või.
Küpseta koogipõhja ahjus 200 kraadi juures 12 minutit. Toesta taignat fooliumiga, et ääred küpsetades alla ei vajuks. (Seda ma ei tee kunagi, aga ei vajunud niisama kah. Mõttel on siiski jõud).
Vala peale keedetud täidis – õunakuubikud. Katte jaoks koori õunad ja viiluta. Laota need mustrina koogile. Nirista peale sulatatud või, raputa üle suhkru ja kaneeliga. Küpseta veel 30 minutit, kuni kook saab kauni värvi.
 
Head isu!
 
 
4 kommentaari

Kirjutas &emdash; august 12, 2013 toll Uncategorized