RSS

Arhiiv kuude lõikes: aprill 2013

Targutan. Vahelduse mõttes.

Ma ei tea, kas juhtusite lugema Laupäevalehest Merle Randma-Aru lugu “Parim aeg on üksi oldud aeg”, aga mul jäi see igal juhul kripeldama.

Rääkides intervjueeritavast, siis tuleb tunnistada, et tegemist on kindlasti igati eeskujuliku, ettevõtliku, tööka, eduka, hakkamasaaja naisterahvaga. Ainult kogu loo kohal hõljus ikkagi kõle, kivistunud ja kuidagi nukker meeleolu.
Korduvalt rõhutatult  rõhutatud iseseisvus. Saavutused. Kalkuleeritus. Emotsioonitus. Faktid.
Üksnes kohustused. Vastutustunne. Selline tehtud-tehtud-tehtud!
Seejuurest ei paistnud kõigi nende tegemiste vahel mitte piiskagi soojust. Õnne ega rõõmu.
Samas, mul on raske uskuda, et seda tegelikult üldse olnud pole.

Kui nüüd vaadata loo autori Ingrid Veidenbergi otsa, siis tema omakorda rõhutas veelgi toda püüdmatu vampnaise stiili ning alatooni, visates sisse selliseid fraase nagu:
…tema stiilne olek on kaugele näha: tuhkblond poisipea, erkpunased huuled, elegantne kostüüm….või astun Viru tänava lillemüüjate juurest läbi ja valin merleliku lille – pika jõulise varrega veripunase roosi….või…Merle sõidab intervjuule bordoopunase vintage-Jaguariga, Jackie Kennedy stiilis süsimustad prillid ees, erepunane naeratus huulil.

Oh, sõidaksin samuti võimalusel Jaguariga, mis on mu lemmik, küll eelistatult musta ja ühe konkreetse mudeliga, mille nime ma ei tea ja mis võib väga vabalt olla ka too artiklis äratoodud vintage variant, aga oleksin kindlasti aarmiselt kurb, kui keegi mind kuuekümne aastaselt seejuures niimoodi kirjeldaks.

Täitsa eraldi kriipis aga silma ajakirjaniku sissejuhatuses lugejatele visatud kinnas, et  “164 sentimeetri pikkuse juures kaalub Merle kõigest 50 kilo – seda kõike 60-aastaselt! Tehke järele või makske kinni!”

Tule jumal appi. Kas see on tõesti eesmärk, mille poole peaks hambad ristis püüdlema? Seda enam, et peatoimetaja veerus räägib Veidenberg väärikast vananemisest (küll teises võtmes, aga siiski), teisipidi rõhutab aga järgmises artiklis minu meelest täiesti väärastunud ilukultust.
Mulle endale tundub, et mingist vanusest pole 50 kilo enam mingi trump, pigem vastupidi – ma teeks kõik, et 60-aastaselt enam mitte nii vähe kaaluda.

Ja kuidas mulle ei meeldi sellised lõpud nagu tol artiklil:
“Sünnipäeva pean seekord puhkusereisl Itaalias ja Horvaataias. Aga kellega….Ütleme nii, et see on saladus.”
Oh, no mida salapära! Mida salapära!

Ning kõige selle juures jääb mul ikkagi õhku küsimus, et kummast sõltub ikkagi enam artikli üldine atmosfäär ja loodud mulje, kas ajakirjanikust või intervjueeritavast?

Ja kas ma olen ülbe?

 
8 kommentaari

Kirjutas &emdash; aprill 30, 2013 toll Uncategorized

 

– –

Kuidas küll saab üht tunnet korraga armastada ja vihata?

Täpselt kilomeeter ja ükssada läks uimaselt.
Kuni ilmus välja too pikkade koibade ja kätega meesterahvas. Kes kukkus mu ees vehkima.
Sealt edasi lülitus välja kogu mu peas keerlev muu virr-varr. Jäi üksnes kõikehõlmav hasart ja võistlusmoment. Nüüd eksisteeris mu jaoks ainult mu ees ujuv rivaal, keda ei tohtinud mingil juhul käest lasta.
Ta oli täpselt nii palju kiire ja sama palju aeglane, et mind sajaga käima tõmmata ja oma maksimum tempot hoides sain sellega hakkama.

Niimoodi tuli lennates teine kilomeeter.
Pärast saunas vedeledes oli tunne nagu oleks mu peas selle kolmveerand tunniga restart tehtud.
Absolutely Empty Folder.

Oivaline, lihtsalt oivaline kergus!
Iga kord vist ei viitsiks, aga enamasti ma muidugi ei suuda ka kõige parema tahtmise korral enam vähem võrdsete jõudude vahekorra juures visatud kinnast vastu võtmata jätta.

Aga kui teil mu veemaailmast kõrini saab, siis öelge julgelt. Mis ei tähenda, et ma lõpetan.
Sest see on täitsa omamoodi elu, mis seal keeb. Ning sellega kaasa minnes sulle sisse ja hinge poeb.

 
4 kommentaari

Kirjutas &emdash; aprill 29, 2013 toll Uncategorized

 

Laps ja Lapselaps

Ema ja tütar vaatavad multifilmi. 38 Papagoid.
See on nagu sinu vanaema, tuleb õpetama”, nendib laps.
Ei, ta tuleb ütlema: Kullake”, vastab lapselaps.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; aprill 27, 2013 toll Uncategorized

 

– – –

Olen täitsa kindel, et need on just need mehed, kes otse korvpallitrennist basseini  juttu rääkima tulevad.
Mõtlen ja mõtlen, ja välja ei mõtle, mis pagan neid sunnib just sellist suhtlemise moodust valima. Kõige keerulisem on mul muidugi mõitsa, et kuidas neil niimoodi märjas seistes külm ei hakka.

Ainuke koht, kus ma oleks võinud päevasel ajal samamoodi vees tundide kaupa juttu puhuda on olnud Tai.

Aga muidu ei läinud eile vees midagi selgemaks.
Arvatavasti olid prillid udused.

 
5 kommentaari

Kirjutas &emdash; aprill 26, 2013 toll Uncategorized

 

Soodoma ja Gomorra tähelepanekud elust

Joote kohvi. Värvite silmi. Tõmbate sokke jalga. Föönitate peegli ees juukseid. Loete lehte. Vaatate filmi.
Midagi muud.

Tehke seda  põrandal maas istudes.
Ja te meeldite meestele.

Mina ka ei tea miks.

 
12 kommentaari

Kirjutas &emdash; aprill 25, 2013 toll Uncategorized

 

– – –

Kohvi ja saiakest, kohe!

Või ma tõesti suren.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; aprill 24, 2013 toll Uncategorized

 

Kollane liblikas

…ja roosad tennised.

See on kevad.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; aprill 23, 2013 toll Uncategorized

 

Tervise päev

Lähen nüüd selle hambaarsti juurde, kes teeb oma tööd lauluga.
Kui kõik oma tööse nii suhtuks, siis oleks see maailm veelgi ilusam paik.

Jalutades, näpistades hommikut ja kevadet.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; aprill 22, 2013 toll Uncategorized

 

– – –

Oleks vaid kõik hommikud sellised, kus saab ilusale valgele ja puhtale hommikule vastu minna.

Aga võib-olla oli see ka eilne super helge Pilvede all. Olen märganud, et elan, näen ja tegutsen teinekord veel mitu päeva hiljemgi nähtud filmide ja loetud raamatute mõju all.

 
8 kommentaari

Kirjutas &emdash; aprill 18, 2013 toll Uncategorized

 

Käbid ja kännud

Aed on nii korrast ära. Kui keegi mööda läheb ja üle aia vaatab, siis mul on nii piinlik!”, pahvatab ema pisut enne seda, kui ma hommikul tööle hakkan minema.
Kas sa tõesti mõtled nii?”, küsin mina, sest see tundub nii ootamatu ja naljakas.
Ikka“, vastab tema.

Huvitav, ma ei oska nii mõeldagi. Pigem oleksin üllatunud, et keegi võiks sellise mõttega üle teise aia kiigata.
Miks peaks olema piinlik nende pärast, kes hindavalt võõrasse ellu piiluvad?

 
6 kommentaari

Kirjutas &emdash; aprill 17, 2013 toll Uncategorized