RSS

Arhiiv kuude lõikes: märts 2013

Hospitaliseerunud

Need ööd raskelt haige lapse kõrval on mu närvid nii persse keeranud, et suurest teadmatusest ja hirmust, mida eesootav öö endaga kaasa vôib tuua,ei suuda ma enam magama jäädagi, justkui annaks see võimaluse nende ööde eest kuidagi põgeneda.

 
3 kommentaari

Kirjutas &emdash; märts 30, 2013 toll Uncategorized

 

Kogu tarkus läinud

Eile peale viimase tarkusehamba välja tõmbamist meenus mulle öösel voodis küljelt küljele viseldes väljend pingutas nii, et vere maitse suus.
Ma ei ole teoorias nii tugev, et teaksin, kas see ka reaalselt võimalik on.
Aga kindel on see, et vere maitse suus ei tähenda midagi meeldivat.
Vähemalt enda oma. Sest verivorst maitseb ju hea küll.

Oma üllatuseks tõdesin, et ega mul ei tulnudki hoobilt ühtegi jubedamat maitset meelde.
Mina võiksin ehk enda kohta öelda, et pingutasin nii, et maksakastme või süldi maitse suus. Või siis too eksootiline puuvili – durian.
Aga käibeväljendina neid loomulikult kasutada ei saaks, sest maitsed on meil kõigil erinevad.
Sellest võin üksnes järeldada, et enda veri ei maitse kellelegi.

 
2 kommentaari

Kirjutas &emdash; märts 27, 2013 toll Uncategorized

 

Valu läheb mööda. Ilu jääb

Olen hakanud aru saama, et liigitan filme ja raamatuid selle järgi, kas

  • tahaksin neid peale vaatamist/lugemist ka endale;
  • oleksin nõus uuesti vaatama /lugema, aga päris enda oma pole vajalik;
  • ei soovi uuesti vaadata ega lugeda, veel vähem endale

Renoir oli kindlasti see film, mida tahaksin enda riiulile.

Minge ka kindlasti vaatama, kui aega saate.
Nii palju ilu ja värve Ja jumalannalikke alasti naisi (ihu), kes käisid paratamatult selle kunstnikuga  kaasas. Romantikute eri, jah.
Ma ei tea, milline on Napoli kollane, mida filmis korra mainiti, aga usun, et see film võiks olla suures plaanis täpselt see – tervet lugu läbiv aeglaselt voogav kollakas sametine valgus.

“Musta?”

“Ma ei vaata maailma läbi mustade prillide.
Maal peab olema sulnis ja õnnelik!
Maailmas on piisavalt ebameeldivusi, milleks neid veel juurde tekitada”.


Mulle see sobib.
(p.s postituse pealkiri pärineb samuti filmist.)

 
5 kommentaari

Kirjutas &emdash; märts 26, 2013 toll Uncategorized

 

Aknad

Kui Bianka tegi mu varasemast postitusest järelduse, et silmitsedes saunalaval paljast naist, vahin ma naisi, siis tänahommikune tahtmatu inimkatse Ituga seab selle seose ilmselgelt kahtluse alla.

Itu nimelt armastab hirmsasti aknast kasse passida. Meiega ühes majas elab üks must, suur ja kartmatu kakleja, selle tulemusel aga ühesilmaline ja pooliku sabaga, keda mina piraadiks ja Itu nii armsasti meie omaks hüüab. Peale musta on siin aastate jooksul käinud ka üks kollakas-oranž ja üks valge. Sel talvel on lisandnud aga ka kaks hallivöödilist. Üks heledam ja paks, teine tumedam ja kõhna. Seega kasse, kellele peale passida jagub.
Täna hommikul kõndis Itu taas kord mööda aknaäärt ja ootas neist mõne välja ilmumist. Kuna neid on nüüd juba nii palju, siis muutub tõenäosus mõni neist oodates ära näha iga päevaga aina suuremaks.
Ma ei ole kunagi isegi mõelnud, et meil võiks kodus olla mõni koduloom (kilpkonna ma ei pea loomaks selles mõttes, et temaga ei kaasne lisakohustusi ja -koormust, va salatilehed), aga nüüd viimastel aastatel olen mõelnud, et kui Itu ühel päeval ikka väga tahaks, siis ehk oleksin selleks ühel päeval isegi võimeline.
Mispeale ma siis niisama nentisin, et kui mina kassi võtaksin, siis kindlasti just sellise kollakas-oranži nagu meil siin maja ümbruses ringi hiilib.
Mille peale Itu omakorda palus mul seda kindlasti mitte teha, sest tema nimelt ei tahtvat sugugi kassi.
Loomulikult ongi hea, sest mina ju ka tegelikult ei taha.

Vot nii siis nende vaatamisega. Teinekord on hästi põnev pidevalt akna pealt passida, aga endale ei tahaks mitte:)
Mina vaatan näiteks naisi, nähes neis ilu ja kunsti, mida Itu kassides näeb, seda ma tõesti ei tea.

Pildil Itu, kes on oma aknalembuse pärinud kohe kindlasti minult. Mina omakorda olen selle saanud oma isalt.
Itu isa on teinekord ahastuses Temast saan ma samuti aru.

 Ja kui mul oleks võimalus planeerida oma maja, siis leiaks sealt kindlasti ka ühe säärase pildi. Küll vaatega merele, ideaalis.

 
2 kommentaari

Kirjutas &emdash; märts 24, 2013 toll Uncategorized

 

küll on hea, et mõned asjad on ja jäävad. Kevad näiteks.

Kummaline on see, et kui käid tööl ja võtad üle pika-pika aja lapsega haiguslehe, siis oleks nagu puhkusel.
Nii palju sellist jõuab ära teha, mida tööl käies õhtuti ega ka nädalavahetustel teha ei viitsi. Või tegelikult nagu  ei jaksagi.
Näiteks olen puhtaks pesnud esiku seinad, puhastanud esikukapi, puhastanud tubade uksi, vannituba, sorteerinud Itu riideid, lisaks muud kodused toimetused pluss väsimatu Itu, kes viimane nädal on võtnud nõuks ärgata koos päikesega.

Ehk lisab hoogu ja indu ka see uus võrratu valgus, mis maailma on vallutanud ja fakt, et olen taas regulaarselt kolmel, neljal korral nädalas õhtuti ujumas käinud.
Ok, ja õnneks pole ka Itu haigus seekord ahastamapanev.

Igal juhul mõnus on.
Ma arvan, et praegu on põhjust tänulik olla küll.

Pilditel tänase päeva trofeed.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; märts 23, 2013 toll Uncategorized

 

Virmalised

Oleme sel nädalavahetusel kolmekesi kodus.
Tähelepanuväärne hetk, kui võtta kahepeale arvesse viimast kaheksat aastat ja kokku kaheksat last.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; märts 22, 2013 toll Uncategorized

 

Täna õhtul

Peale ujumist.
Saunas.

Vaatan, kuidas veenired mööda mu kõhtu alla jooksevad.
Silmitsen pikalt maalilist saunalinal kõhuli lebavat naist.

Midagi ei ole öelda.
Naised on ilusad.

 
4 kommentaari

Kirjutas &emdash; märts 21, 2013 toll Uncategorized

 

3 isloomukat

…ühel pildil – Kevad. Lill. Itu.
 Mahuvad küll.

Jäin täna koju, et neid piisava tähelepanu ja armastusega toita.
Olen jõudnud sinnamaani, et armastusse usun kõige enam.
Ehk ikka jäävad ja löövad õitsele.

 
4 kommentaari

Kirjutas &emdash; märts 21, 2013 toll Uncategorized

 

Draamakuninganna

Kui ma veel laps olin,  kinkis isa alati veebruari kuus sellise lille emale pulmaastapäevaks. Just nimelt sellise, sügavpunase.
Mispeale ema alati torises, et milleks talle selline lill, see kõik on nii võlts.

Mina kõrvalseisjana tundsin end sselles olukorras alati ebamugavalt. Süüdi.
Sain aru, et emal on tegelikult õigus. Tajudes oma lapse aruga, et kumbki pool ses suhtes pole südames õnnelik.
Seega oleks mul olnud iseenda seltsis hulka lihtsam, kui lill oleks mind jätnud ükskõikseks, aga vastupidi – lill meeldis mulle väga.
Koguni hullupööra.

Umbes viisteist aastat tagasi mu vanemad lahutasid. Iga kord, kui juhtusime emaga koos olema ja asalead kuskil nägema, ütles ta alati, et lill on talle vastik, tuues meelde ja pinnale taas kord nii palju valesid ja valu.
Mul oli lihtne tema emotsioone ja tundeid mõista, aga lill meeldis minule endiselt. Ikka hullupööra.
Mispeale olin lihtsalt vait. Mis mul öelda oligi.

Umbes viis aastat tagasi hakkas mu vanemate suhtlemine pisitasa taastuma. Isa “uus” elu oli selleks ajaks pahupidi ja ema esialgse suure pettumuse,viha ja läbikriipustamistega oli aeg oma töö teinud.
Umbes siis julgesin emale ühel päeval ka oma lilleloo ära rääkida.
Üllatusena kinkis ema mulle seepeale ühe sellise väikse roosa  koguni sünnipäevaks, aga too kuivas mul kord läbi ja hiljem ei saanudki temast enam asja.
Olin südamest õnnetu.

Nüüd enne sõitu märkasin neid lillepoe aknal. Erinevat värvi. Kogu uhkuses ja ilus.
Otsustasin, et kui tagasi tuleme ja punane veel alles on, siis võtan kätte ja ostan ta ära.

Täna bussi peale minnes piilusin möödaminnes poeaknast sisse. Aknal punast enam ei paistnud. Tammusin jalalt jalale ja kaalusin kas hakkan sisse astuma või mitte.

Lõpuks otsustasin, et ikka vaatan, sest täna tundus selleks just õige päev olema.
Itu saab 3,5-aastaseks ja poole tunni pärast algab kevad.

Astusin poe uksest sisse ja siin ta nüüd on. Ootab koju saamist.

p.s ja kui müüja veel lille paberisse keerates paberile viimast kleepsu sättis, nägin kuidas buss poe aknast mööda põrutas ja seejärel mu nina alt minema sõitis:)

p.p.s käisime muide Musumäel, puhkpili orkester mängis ja koor laulis. Abilinnapea Kalle Klandorf väitis selle aasta kevade olevat sajandi külmema ja lisas, et linnapea Edgar Savisaar olla sõitnud puhkusele soojale maale.
Elagu patriotism ja eestimaa kevad!

 
3 kommentaari

Kirjutas &emdash; märts 20, 2013 toll Uncategorized

 

Otseühendus Paradiisiga

Astun raamat pihus maksmiseks leti äärde.
Kaardimakse ei lähe läbi. Automaadist ajutiselt ei anta.
Ajab ikka vihaseks küll, lõhn on juba ninas, hammas verel….aga siis meenub, ise ma mõni aeg  tagasi ju lunisin – tehke midagi! Päästke mind!
Ja palun väga, oligi mind kõrgemalt poolt kuulda võetud ja mu palvele vastatud.

Thank God!

Mehel läks kaardimakse õhtul nagu lupsti läbi.
Valdo Pant.

Jumala ees(t), see ei olnud nii plaanitud. Aamen selle peale!

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; märts 20, 2013 toll Uncategorized