Kustutasin viimase postituse.
Läksin liiale.
Nähtud film ilmselgelt võimendas.
Ma vabandan.
Kustutasin viimase postituse.
Läksin liiale.
Nähtud film ilmselgelt võimendas.
Ma vabandan.
Suutsin lõpuks Itule ka selle ära näidata. Esimest korda leppisime kokku, et ilma hääleta. Aga täna juba häälega.
Vabandage, pilt on kohutav. Aga mu fotokas on katki. Ja fotoka parandusse viimine tundub mulle nii palju väsitav, et pigem lepin halva kvaliteediga ja vabandan.
2 – huh, jube külm
Kahekesi rajal. Mehega, kes ujub konna. Prille ees pole ja nägu vette ei pane. Muidu päris mehe moodi.
150 – ikka veel külm. Tavaliselt on selleks ajaks juba soojem.
Mehelik mees naiseliku stiiliga ronib veest välja.
Üksi rajal, jeee.
Kauaks?
350 – külm on kadunud. aga palav ka pole.
Läheneb üks väga…väga…väga paks mees. Valib minu ja esimese raja vahel.
Mine esimesele, mine esimesele….jeee…lähebki.
Üksi. Lõputult see ei kesta.
Näen, kuidas paks-paks-paks mees otsa pealt end hooga lahti tõukab ja vaatan vee all, mis temast edasi saab. Raskuse ja hoo kombinatsioon tundub eluohtlik. Olen üllatunud, põhja ta ei puudutagi. Ju see polnud tal siis esimene kord.
450 – külma enam ei tunne.
500 – nüüd ma ei pääse.
Järgmine mees tuleb mulle.
Läheb taktikaliseks laveerimiseks. Mõtlen, kuidas meil sujuma hakkab?
See on väsitav. Võtab vähemalt pool ujumise mõnu.
Mh,pole vigagi.
Mees ujub äärmiselt rahulikult. Konna. Pead vee alla pannes sukeldub kuidagi naljakalt sügavale. Teeb sellist omapärast plastiliselt voolavat u-kujulist liigutust.
Iga paari otsa tagant puhkab. Või ma ei tea, kuidas ta seda ise nimetab. Ei uju ühesõnaga.
Seega, minule otseselt probleeme ei tekita. Ette ta mulle ei jää. Mina talle ka mitte.
Aga ikkagi oleksin parema meelega üksi.
950- kõrvalt rajalt lahkuvad kaks naist.
Vahetan rada.
Jälle üksi.
Viimasel ajal juhtub seda harva.
1350 – nüüd olen päris üksi basseini jäänud.
Uus mure.
Minu pärast peab keegi kohal passima.
Loodan, et keegi on ikka veel aurusaunas. silmanurgast ju märkasin, et keegi vist ikka sinna läks.
1500 – silmad on korras.
Mehi tuli siit ja sealt.
Igal rajal on jälle üks või rohkem.
Taastleitud meelerahu. Endine privaatsus.
Milline suurepärane kombinatsioon.
Jõudu jagub. Väsimust nagu polegi.
Treenitus?
350 – selili
350 – krooli
1500 – konna.
2200. Isiklik rekord.
Rohkem lihtsalt ei viitsi edasi-tagasi uhada.
Kroonika tarvis.
Täna andsid mu kõrge kontsaga saapad hullult tagasi.
Tea, kas suusamääre aitaks?
Mu absoluutsed lemmikud muide.
Ainult üks roosa jope ongi varem nii südamesse läinud.
Mu emal on üks tuttav, kes räägib, et tema mitte kunagi ei jookse kuhugi.
Ma tahaks ka saavutada sellise väärikuse (ja ükskõiksuse), et mitte üks närv ka ei liiguks, kui buss mu nina eest minema sõidab.
Praegu on paraku veel nii, et see on mu kõige raskemini üleelatav moment ühistranspordiga liiklemise juures.
Fuck, fuck, fuck!
Tööd on palju ja mõnusalt kiire on.
Hea on kellelegi vajalik olla.
Armastuse aseaine.
Enesehaletsuse korsett.
Mu vanaisa ütles tihti, et nüüd oleks tal appi vaja üht lolli ja tugevat naist…ja kutsus minu ema..
Mul lööb see sama kombinatsioon välja ujumas, kus ma juba 50 meetri peal tahaks veest välja kobida, aga miski sunnib mind hambad ristis ikka lõpuks kaks kilomeetrit välja vedama.
Olen mõelnud, et kas see siis ongi selle tulemus, et pidin aastaselt lasteaeda minema ja kolmveerand suvedest spordilaagrites viibima, kus ma iga ôhtu seina pealt ühe kriipsu maha tõmbasin, mis koju saamisele lähemale viis.
Ma vihkasin seda karjas elu, kus oma ruum täielikult puudus ja kell pidevalt kuklasse hingas.