…istus Toompeal Luscher & Matieseni terrassi rohelisetriibulisel sofal üksipäini üks punapäine sarmikas plika kitarriga ja laulis.
Umbes nagu siin, aga seal kõrgel, jahedas õhtus ja vabas õhus mõjus see veel kordades liigutavamalt.
Pisut nukralt. Aga ilus oma puhtuses.
Laulis kohe esimesest hetkest mu südamesse.
Lummas kogu täiega.
Ma ei tea, mis minuga viimasel ajal lahti on. Too emotional! Nii lihtne võrku langema.
Lihtne võluda. Lihtne tappa.
Hoolimata sellest, et näen ja tajus ses äärmuslikus vastuvõtlikkuses ja laialiolekus kokkuvõttes suurt ohtu, on minus valitsev praegune kummaline tundelisus ühtpidi hävitav, teisiti aga imeliselt kerge ja nauditav.
Mis puudutab, käib lainetena ka kohe üle pea.
Väsitav, aga elus tunne.
Kõik on nii terav.
Ega see meelelisus hästi ei lõpe. Juba töö juures on selgelt tunda!
Motivatsioonikriis. Seda kindlasti.
Keskeakriis?
Anonymous
august 13, 2012 at 2:58 p.l.
Äkki liigne doos eneseabiõpikuid? Need mõjuvad samamoodi. 😀
visnik
august 13, 2012 at 3:23 p.l.
Ah, see "teadlik" elu ongi enamasti üks suur kriis … :), milles on siis ka helgemaid hetki.
soodoma ja gomorra
august 14, 2012 at 9:00 p.l.
Ma julgeks arvata, et ainus eneseabi õpik, mille ma läbi olen lugenud on Alkeemik. Ja seda ka umbes 14 a tagasi.ilusaid unenägusid,SK
Kati
august 15, 2012 at 9:12 p.l.
See sõna "keskeakriis" on juba nagu mingite vitamiinimüüjate määre, mis sobib iga häda korral ja igale poole peale määrida.-X-
soodoma ja gomorra
august 16, 2012 at 7:19 e.l.
Iseenesest usun, et selline seis on täitsa olemas ja isegi igati arusaadav, kahjuks tuleb aga tõesti tunnistada, et paljudel juhtudel on seda kasulik ära kasutada ja üle doseerida.Aga see pole ometi ainus seisund, mis müüb. Neid kreeme ja potsikuid on küllaga, mida pähe määritakse.Ja siis peab ise ära tundma ja vahet tegema, kas valid potsiku või midagi muud.