Novembris käisime mehega Saaremaal Kuressaare Kultuurikeskuses kuulamas Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi “Kui vari kaob, siis valgus jääb“.
Detsembri algul käisime õega Saku mõisas kuulamas Kärt Johansoni ja Tõnis Mägi “Jah, ma nägin lumevalgust….”
Suurepärane oleks olnud Lenna Kuurmaa ja Tõnis Mägi “Kui vari kaob, siis lumevalgus ja valgus jääb….”
Soovitavalt mõisas, esimeses reas, sofa-koht koos padja ja sooja fliisiga.
Täna lähen Jaani kirikusse Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori jõulukontserdile.
Ma usun, et see on ilus.
Ilus saab olla mitut moodi. Ilus oli ka siis, kui viimati samas kohas käisin. Veidi enam kui paar nädalat tagasi, elukaaslase isa matusetalitusel, mida viis läbi kirikuõpetaja Jaan Tammsalu.
See oli ka väga ilus. Kui matuste kohta võib nii öelda. Täiesti teistmoodi ilus. Minu jaoks ilusaim talitus, mida siiani näinud ja kuulnud.
Väga pühalik. Puhastav. Soe. Rahustav. Turvaline. Loomulik.
See karge päikspaisteline hommik, kirik ja iseäranis kirikuõpetaja suutsid minus tekitada sedavõrd võimsa emotsiooni, et mul tekkis tahtmine Iti ära ristida.