RSS

Külaskäik vaikusesse. Mister Fred abiga

26 aug.

..Linnamürad on tehismürad ja nende häda on suuresti ka selles, et nad väga äkitselt muutuvad. Meremüha, tuulemüha, kosemüha, tormi möirgamine või mis ta iganes ei ole, neis ei toimu nii äkkmuutusi, nagu seda põhjustavad möödasõitvad autod ja paukuvad uksed. Niisugused ootamatud võõrad helid – järsku tuleb, järsku kaob, siis tuleb juba uus, siis juba kolmas – inimene ei suuda kohaneda niisuguse liig kiirele muutumisele helide kaoses enda ümber. Looduses niisuguseid asju ei ole…



…Inimene vaikuses on inimene iseendaga. Kui sa oled vaikuses, siis sa jääd iseedaga üksi, iseenda seltskonda. See on väga tore seltskond, aga nagu teada, inimene on iseendale timukas, nii et see seltskond ei tarvitse alati olla väga tore.
Põhjus on vist selles, et siis jääb inimene üksi oma mõtetega ja nd ei tarvitse talle üldse meeldida…

…Kui inimene tahab ennast nüristada, no kes teda siis keelata saab! Passiivse müra tarbimine pole vähem ohtlik kui passiivne suitsetamine. See nüristab. Müra reostab ära hingeruumi…

Vaikusel on omad värvid, oma varjundid. Täielik vaikus ei ole kunagi täielik vaikus, tal on ikka elu sees. Helide juurde kuuluvad kajad, helidel on oma värvid ja näiteks ümbrus, milles helid tekivad, looduse helid, see ümbrus värvib neid. Neid värvib õhuniiskus, neid värvib kellaaeg…

…On elus vaikus ja siis on veel olemas hauavaikus…

Vanad kaevanduskäigud, kus pole kajasid, kus riiete kahin ei peegeldu tagasi paekiviseintelt, vaid sumbub kuskil liivakivi urgetes ja käikudes...

Siis hakkab natukene õudne…

…Sul on hea meel, kui kuuled järsku varese kraaksumist kusagilt kaugelt või eemal külas haugatab koer, siis läheb süda kergemaks…

Ega ikka päris üksindust ja päris vaikust, hauavaikust, maa-aluse käigu vaikust, elutut vaikust kaua ei talu. Vaikusel peab olema elu sees…

Tõelise väärtuse mõistmiseni jõuavad inimesed väga sageli siis, kui seda enam ei ole…

Iseendaga koos elamine on üks raske asi, seda õpitakse vist eluaaeg. Inimene on sotsiaalne olend ja inimene ei saa olla, elada üksinda…

Õnn on see, mida ei ole kunagi, aga mis ühel päeval keerab sulle selja…



See juhtus ühel päeval. Õhtul ja öösel. Siis kui vanaema arvas, et nüüd oleks õige aeg proovida, mis juhtub , kui ema ja isa korraks ära lähevad.
Tõeline vaikus. See õige. Nagu pliidi peal küpsetatud pannkoogid. Või kasvuhoonest nopitud värske tomat.

Kui ma seda vaatan ja kuulan, siis käib peast läbi, et mõnel inimesel on elus lihtsalt rohkem vedanud. Tal on õnnesärk sündides seljas.

Ainult võta ja hoia.


Soojus. Pimedus. Tähistaevas.

Lõputu rahu ja ilu.

Hetkeks.

 
3 kommentaari

Kirjutas &emdash; august 26, 2011 toll Uncategorized

 

3 responses to “Külaskäik vaikusesse. Mister Fred abiga

  1. tegelinski

    august 28, 2011 at 2:39 p.l.

    ilusad hetked… sõnas ja pildis

     
  2. Sipsik

    august 28, 2011 at 5:39 p.l.

    Maakividest majad…. meeeeeeeeeletult ilusad ehitised! Tulin just kesk- ja lõuna-Eesti tripilt ja armusin nendee suvisesse jahedusse ikka totaalselt:) Ja konkreetselt too pildil olev katus võtab minusugusel jala ikka pehmeks:)

     
  3. Emmeliina

    august 31, 2011 at 6:09 e.l.

    midagi mis oli ja mida enam pole – jäi mõtlike ridade vahele

     

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: