RSS

Lambad ja nõud on mu kodus alati teretulnud:)

11 aug.

Ma armastan erinevaid nõusid. Ilusaid nõusid. Et saaks valida vastavalt tujule ja vanusele.

Ühesugused oleks minu jaoks tohutu karistus. Ko-hu-ta-valt igav.

Kruusid on mul samuti kõik erinevad. Kes kaugemalt, kes lähemalt, Just, just, kes, sest nõud ja must iludus, mu auto siis, on minu jaoks need ainukesed hingega asjad, mille igat kaotust valusalt üle elan.

Enamasti ostan uusi taldrikut kaks, sest elu ja aeg on näidanud, et üks läheb ikka katki. Vahel ka lõhutakse. Siis on ainuke allesjäänu eriti kallihinnaline. Nii, et julgegu keegi see vaid ära lõhkuda, selle peale tormab kohale tuline vihane ja halastamatu emalõvi. Seega parem on, kui see pillaja juhtun olema ma ise. Mis enamasti nii ongi. Sest iseennast on kõige lihtsam süüdistada ja karistada. Kõige valutum ka. Võib kohe pikalt hurjutada ja tänitada. Kõik asja eest.

Itu joaks on mul pisikesi asjakesi. Mulle on alati tundunud, et laste isu on parem, kui nõud ja kogused on väiksed. Usun, et iga ema teab, kui hästi lähevad pisikesteks kuubikuteks lõigatud võileivad. Või kooritud ja viilutatud õunad. Ja mitte ainult lastel, isegi suurtel. Mängutoidust peab suuri tihti nagu kärbseid eemale peletama, et nad seda lõbu väikeste eest nahka ei pistaks.

Need värvilised tassikesed pildil on tegelikult munatopsid ja taldrikud mahuvad ära peo peale. Kui need taldrikukesed (nii oleks vist õigem öelda) ostsin ja elukaaslasele näitasin, siis tegi ta sellist nägu, et sain kohe aru, mida ta ütlemata jättis. Aga ma ei solvunud sugugi, sest lõppude lõpuks on ta ju kõigest vaid mees. Ja mina olen naine, ega saa samuti aru paljudest asjadest, mida ja milleks mehed endale soetavad.

Nii ongi toredam.



Täna ostsin hommikul kaks uut taldrikut, ühe ploomiga, teise lavenliga. Mõlemat üks, sest lavendliga lihtsalt polnudki rohkem.

Kes nüüd neid taldrikuid lähemalt vaatab ja isegi seda poodi külastab, kust mina neid suuremalt jaolt ostmas käin, saab kohe aru, millisega täpselt tegu. Vähemalt üks blogikülastaja peaks end nüüd kohe kodus tundma:)



No ja see ammu tuntud tõde, et käbi ei kuku kännust kaugele, leiab siingi kinnitust. Nimelt tähendab see siinkohal seda, et viimased aastad on isa mulle sünnipäevaks ja Jõuludeks samuti ühe kaupa midagi silmale söödavat juurde lisanud. See suhkrutoos ja teekann ja suur kruus on eriti prestiižed. Tema jaosk võivad need olla lihtsalt kallid, minu jaoks aga juba hindamatud.
Kõigil neil on oma lugu, oma mälestused.

Nad on soojad, elus ja teevad tuju kas just alati heaks, aga paremaks kindlasti.

 
10 kommentaari

Kirjutas &emdash; august 11, 2011 toll Uncategorized

 

10 responses to “Lambad ja nõud on mu kodus alati teretulnud:)

  1. LegaalneBlond

    august 11, 2011 at 10:07 e.l.

    oioioi, neid pelargoonidega nõusid olen ma juba pool aastat vähemalt imetlemas käinud 🙂

     
  2. tuulealleaa

    august 11, 2011 at 1:00 p.l.

    oi kuidas mulle meeldib see teema :)ise olen küll läinud keskteed ja meie peres on vaid sada erinevat kruusi, sest igapäevaselt kasutusel olevaid erineva kuju ja suurusega taldrikuid ei oleks mul lihtsalt kuhugi "majutada".kahju oleks ka muidugi hirmsasti kui juhtuks katki minema.

     
  3. soodomakomorra

    august 11, 2011 at 3:34 p.l.

    õnneks on se pelargoonide sari nii kallis, et jätkub imetlemiseks pikaks ajaks:)taldrikud on mul kahe suurusega, ühed nö sooja toidu taldrikud ja teisd nö võilebade omad. No ja siis mõned Itu pisikesedlisaks. Kui on mõnd muud mõõtu, siis ei osta.

     
  4. Liis

    august 11, 2011 at 4:02 p.l.

    Oh! Kust saab saada selliseid? Ma luban, et ma ei osta (kõiki) eest ära… :)Ma olen praktilise inimesena ostnud just mitu-setu täpipealt ühesugust ja igavalt lumivalget taldrikut (no et kui katki läeb, on kerge asendada). Aga nad on tõesti igavad. Kohe väga-väga. :S See ausalt öeldes rikub isegi natuke isu, et ei saa põhjani jõudes karumõmmit või lillekest välja päästa või midagi… 🙂

     
  5. soodomakomorra

    august 11, 2011 at 4:07 p.l.

    Liis pani mind mõtlema, et äkitsi see ongi mu lapsepõlve jääknäht (mida nüüd omakorda lastele ainuisikuliselt pähe määrin)…ma ka armastasin pudrukausist kangesti karusid ükshaaval välja süüa.Kui tahad "meie" võlumaailma sisse saada, siis ole lahke, salasõna on "Muster":)Vaevalt, et sa meid paljaks suudad osta.

     
  6. tuulealleaa

    august 11, 2011 at 4:29 p.l.

    otsida tasub ka osta.ee- st 😉

     
  7. JÄÄRAPLIKA:

    august 14, 2011 at 1:40 p.l.

    Arvasin, et on "Muster". See pood kuulub mu absoluutsete lemmikute hulka. Sinna sisse astudes satud nagu muinasjutumaailma ja tavaliselt ilma midagi ostmata ma sealt väljuda ei suuda :DMuidu kuulun ma nende inimeste hulka, kellele meeldivad ühesugused taldrikud aga mitte päris ühte värvi mustad või valged – ikka väikese vimkaga 🙂

     
  8. soodomakomorra

    august 15, 2011 at 10:53 e.l.

    ma praegu hakkasin mõtlema, miks selle poe nimi on muster, kui teglikult on seal kõik võimatult sassis?

     
  9. tegelinski

    august 15, 2011 at 6:20 p.l.

    Minu nõudel ka oma lugu. Ja siis on jube kurb, kui mõni lugu katki läheb, tükk aega ei raatsi kildusidki ära visata. Kes tegi… ikka ise , peaaegu alati…

     
  10. soodomakomorra

    august 16, 2011 at 11:37 e.l.

    No ma olen osad kokku ka liiminud:)Nii armsad lood lihtsalt taga.

     

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: