RSS

Võib-olla tõesti, et see võibki olla elu ilusaim talv. Nagu Hanna- Liina Võsa ühel hommikul Terevisioonis laulis.

20 dets.

Käisime panime jõulukaardid postkasti.
Vahetasime mündid paberiks.
Käisime vaatamas uut Nõmme turule tehtud liukat, aga ühtegi uisutajat kahjuks polnud.
Kodus jõudsime astuda just väravast välja, kui Itul õnnestus kelgult maha, näoli otse lume sisse kukkuda ning otse loomulikult lõppes ka sel samal hetkel meie tänane kelgusõit.
Vaatasime siis hoopis, kuidas varesed kaklesid. Üks tuttav tädi ajas ka meiega törts juttu.

Täna väga kaua rohkem ei kannatanudki olla. Itu nina kiskus väga punaseks pähe. Enda oma ei näe.
Üldiselt muidugi ei hakka minul kunagi Ituga õues käies külm. Aga Itu näpud ja varbad vajavad tuppa jõudes alati ahju vastas soojendamist.

Itu kiituseks peab kindlasti veel ütlema, et ta oli täna erakordselt sõbralik ja kannatlik seltsiline. Selline tõeline nupsik. Ei ühtegi protestiavaldust. Isegi autos istus nagu nuku. No korra vehkis jalaga, lõpu poole. Aga kaua võib siis mõistlik olla.

Nüüd ta magab. Minul sai toit valmis.
Väga vaikne on.
Puuoksad ka ei liigu.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; detsember 20, 2010 toll Uncategorized

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: