RSS

Iti.Õige nimega Nukitsamees. Ehk esimene aasta Maa peal.

20 sept.

Kes küll sellele lapsele nii mööda nime pani?Ah?

Itil puudub täiesti Raamatu Iti kannatlikkus, leplikkus, arusaamine. Alandlikkus?
Iti on hoopis Nukitsamees – kangutab, katkub, sahmerdab, sikutab juukseid, tustib, vehib kätega ja nõuab!
Ikka kikivarvul, näpp püsti ja nämm-nämm! Nämm-nämm! Hääl keerake ise juurde.
Ööd on siiani karauul, riidesse pannes ja riidest lahti võttes osutab iga kord häälekat füüsilist vastupanu, minu küljest vabatahtlikult lahti ei lase, lutti ei võta, vannis ei istu, vankris ei püsi, autos karjub alates viiendast kilomeetrist, mitte miski peale minu pole korralik söök (ok,joogijogurt krõpsudega hakkab mulle vist konkurendiks saama), minu väljumine tema nägemisulatusest ei jää kunagi märkamata, püsivus – mis see veel on?- – ühe silmaga vaatab veel üht, teisega juba midagi uut, nutta ja karjuda võib vajadusel vabalt ka kuni kaks tundi jutti.
Tema ei väsi. Lõpeta. Jäta.
Hoopis mina ei suuda. Kannata. Ega talu.
Mina olen nõrgem. Loodetavasti siiski targem.

Ei ole vist ühtegi head ega halba mõtet või tunnet, mida ma selle lapsega poleks tunda saanud.
Ka nii hirmsaid, et iseendalegi on raske tunnistada. Rääkimata teistest.
Kui kellelegi kunagi peaks last kasvatades tunduma, et ta mõtted on hirmutavalt ebanormaalsed,siis rääkigu minuga, igal juhul leiab äratundmist ja lohutust. Garanteerin:)

Kõige suurem vaenlane oli ja on väsimus. Just tema võib minus esile kutsuda koletise.

Iti on mu rist. Ja viletsus. Õnn. Ja rõõm. Tugevus. Ja nõrkus. Inimlikkus. Ja ebainimlikkus.
Piiride piir. Proovide proov.

Iti on Pampersi antireklaam. Mis juhtub siis, kui Pampersit ei kasuta.
Aga ärge saage must seepärast valesti aru. Tänaseks päevaks ta siiski suurema osa päevast naeratab. Sest ma ju ikkagi pingutan ja olen suurem .Ning täidan enamus ta tuhandeist tahtmistest ja soovidest, kuhu poole ta pisike näpp vaid osutab või jalg tatsub.
Kõik läheb momentaalselt meelest, kui ta mulle vaid sülle poeb. Käed kaela ümber paneb. Või musi annab. Ja a b s o l u u t s e l t mitte midagi pole vastu panna tollele naeratusele, kui ta mind ära näeb.
Eriti suure boonusena tuleb võtta hetki, kui ta mulle mõned korrad viimase kuu jooksul öösel isegi kaissu on pugenud:)
Kahtlamata on Iti kõigist mu lastest kõige suurem kallistaja. Kui poisid kallistasid mind, siis Iti kallistab ja kaisutab lisaks minule ka kõiksugu Karusid, Lottesid ja muid pehmeid tegelasi, kelle vastu poisid igastahes mingeid tundeid üles ei näidanud.
Samuti talub Iti paremini rutiinseid tegevusi, no näiteks pliidi ääres pudrupotis lusika liigutamist, põranda pühkimist või muid sääraseid tegevusi. Teda annab oota-kannata-oota stiilis kohe kindlasti mõnevõrra kauem igavate tegevuste juures kinni hoida kui omal ajal poisse.

Muid suuremaid erinevusi poiste ja Iti vahel pole ma selle esimese aasta jooksul täheldanud. Igal juhul ei jää Iti oma rahutu oleku poolest raasugi poistele ja poisilikkusele alla ning konkureerib oma pöörasuselt ja kannatamatuselt kindlasti esikoha pärast. Esimene oli temaga kõige enam sarnane. Ma lihtsalt mäletan ja tean, et oli, aga see keeruline oli jääb ju alati alla sellele, mis on:)

Tehnilistelt ja oskustelt on ta pikk ja kõige raskem.
Ühe jalaga käib, teisega roomab. Laseb kükki ja tõuseb püsti. Silmaga mõõdab ja hindab täpselt vahemaa,mis käia kannatab.
Omadel teeb vahet. Osutab ilmeksimatult ja segi ei aja. Orava ja lennuki peale tõstab käed üles. Koera haukumise peale jääb vait, hakkab toas ringi vaatama ja ütleb midagi aua- auh vahepealset.
Suures hädas ütleb emm ka. Oh ,on samuti tema sõna.
Raamatuid vaatab alates esimesest elukuust ja võimalikult tihti. Neid on meil peaaegu, et sama palju kui mänguasju. Arvake ära küll miks.
Juhtmed, voodialused, sahtlid, kapid ja kõik, mis nende sisse jääb on minu arvates lapsi alati rohkem huvitanud, kui mänguasjadekast. Iti pole ka ses suhtes mingi erand.
Õues käib. Õigemini mina käin ja tema istub/keerleb süles.
Ratas laseb meil vähemasti mänguväljakuni jõuda. Süles ja vankris me koos nii kaugele ei jõuaks.
Pood jääb ratta jaoks kaugeks, aga autoga nõutud viie kilomeetri väljakannatamise piirile.
Kaugemale kodust läheme harva.
Eks ma ole ise ka juba see mugav ja vana ema, kes ei viitsigi enam nii väga tundmatus kohas vette hüpata.seda enam, kui laps seda kergemaks ei tee.
Kahtelamata armastab Iti enam inimesi kui asju. Ükski mänguasju täis lastetuba ei paku talle sama pinget kui elus laps mänguväljakul.
Kiiged hakkavad üha enam sobima. Mida kõrgem, keerlevam ja südant pahaksajavam, seda parem.
Praegu istub Iti mu kõrval ja mängib isa stepslite karbiga. Trügib mind diivanilt välja.
Diivanilt saab, kui väga tahab. Aga elust küll mitte:)
Saja aastani välja!
 
7 kommentaari

Kirjutas &emdash; september 20, 2010 toll Uncategorized

 

7 responses to “Iti.Õige nimega Nukitsamees. Ehk esimene aasta Maa peal.

  1. ritsik

    september 21, 2010 at 11:52 e.l.

    pampersi antireklaam 😀 Kas sa siis ei tea, et pampersi reklaamides kasutatavaid lakkamatult naeratavaid lapsi saab ainult leti alt kaubana :)Mul kolmest vaid üks oli selline.Palju õnne kõigile asjaosalistele, tundub, et pesamunast kasvab üks kange eesti naine!

     
  2. soodomakomorra

    september 21, 2010 at 1:11 p.l.

    kangus kanguse pärast on rumalus,ainult lõhub ja teeb elu keerulisemaks.Kui tal õnnestub see kangus suureks saades ära piiritleda,kanaliseerida ning mõtestada, siis minu poolest olgu kange eesti naine:)p.s. Mul on neljast üks pampersi-beebi:)tänud!

     
  3. tuulealleaa

    september 21, 2010 at 1:24 p.l.

    ehhh 🙂 õnne veelkord! palju kannatust ja armastust teie perre!!!

     
  4. tuulealleaa

    september 21, 2010 at 1:26 p.l.

    ja veel- äkki on talle tõesti koera seltsiks vaja, ah?!

     
  5. tegelinski

    september 21, 2010 at 3:22 p.l.

    Pealtnäha täitsa inglike :)Õnne!

     
  6. soodomakomorra

    september 22, 2010 at 12:40 p.l.

    et sisemine ja välimine ingel parlanksi saada, peab selle nimel veel tööd tegema.küll ma ta lõpuks lendu saan:)to:alleaaa – kui minust ühel päeval maa vanaema saab, siis võtan koera. lambad ka:)

     
  7. BigBlackCat

    september 24, 2010 at 6:31 p.l.

    Palju õnne ja jaksu igastahes! Kange, aga kaunis neiu.

     

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: