Julgen arvata, et esmakordselt viie aasta jooksul oli just tema see, kes astus mulle PPöP-st esimese vaevumärgatava sammukese vastu. Sellise ridade vahelt:)
Kuigi see va tunne on mul sama õhkõrn nagu peale pikka talve esimest korda õhus kevade lõhna tundes. On siis? Või ei ole kah?
Te võite nüüd naerda, aga Eriti Kangete Meeste naisele võrdub see vaat et käe palumisega:)
Nii palju õhku tuli juurde. Mul on hea olla.