unised hommikud

miks ta sind kertu hüüab, küsib vanem poiss hommikul enne kooli minekut laua taga kakaod juues.
ma ei tea, ju ma siis reageerin kertule paremini kui emale, arvan mina.

olen isegi paar korda täheldanud, et juba paar korda on keskmine poiss mind nimepidi kutsnud.
Just hommikuti.

hakkan vist vanaks jääma.

 

A

kokkuvõttes kujunes täna väga viis päev.

 

Jumala meelevallas:)

täna hommikul sain tervelt tund ja natuke peale lund kühveldada. vähemalt pool sellest ajast läks auto väljakaevamisele, mis esmalt ja eemalt nägi välja kui väike lumemägi.
vahepeal tuli küll tunne, et lööks käega. lumi oli sula ja raske. võtad labidatäie, tahad kõrvale visata, aga lumi ei tule labida küljest lahti.
nokk kinni, saba lahti.

aga meele tegi rõõmsaks, et nõmme on ikka üks paganama armsalt kodune kant. inimesed tulevad varahommikul, naerunäod peas, tögavad sõbralikult ja soovivad jõudu.
mina ei tea, mulle kohe nii kangesti see meeldib.

nüüd olen igal juhul autoga tööl. näis, kuidas tagasi. päev alles noor.

 

Talv on toas

Olen väsinud üksinda paha olemast.
Õnneks praksub kaminas ja pliidi all tuli.
Tuli ei jäta mind üksi.
Tuli elab. Pakub seltsi.
Kurbusele ja üksindustundele mu sees.

 

Öö Rodanthes

Film ise oli ülepingutatud. Ei mõjunud usutavalt.
Aga maja ja koht väärisid näitamist. Võimas…

 

argipäev

täna hommikul joon kohvi jäätisega.
tuuli koch`l on seljas sinist värvi pluus. see värv ei sobi talle, olen seda enne ka vaadanud.

läbi olen. pingelangust pole sugugi kergem üle elada, kui pinget ennast.
võib-olla pole ma lihtsalt rahul. sellepärast und ei saagi. rahu ka mitte.

mul on oma piibel. elust. abielust. vanematest. perekonnast.
“enne kui sa uinud”.
väga alasti. ausalt. sügavuti.
põhjani välja.
täitsa minu.

tahaks lahti saada.
osadest asjadest, mis sisse on kogunenud.

 

Seest Siiruviirulied, Pealt Kullakarvalised

lubatud reede öösel küpsetatud saiakesed. (pildi kujul)

ütleme nii, et arenguruumi veel jäi.

aga järgmise päeva õhtuks olid ikkagi söödud:)

 

007

Bond oli järjekordselt lihtsalt niiiiiiiiiii…..hea.
huh, kuidas mulle meeldis…..
vaataks kohe teist korda.

 

Õnnelik Õnnetus

Ma olen muutunud.
Ma ei isegi tea, kas ma olen nüüd õnnelik või õnnetu.

 

Ostan jõudu…

Seniks kuni jaksan veel viimaste minutite sabast kinni hoida on isegi kõik hästi.
Miks ma küll olen nii mugav, laisk, tahtejõuetu ja loru ega suuda end õigel ajal kokku võtta, et hiljem lihtsam oleks?
Igal juhul, raske moment tundub olema.
Kardan iseenda pahupoolele alla jääda. Tohutu tahtmine oleks lihtsama vastupanu teed minna.
Kohusetunne versus mugavus.
Tunne nagu jäälõhkujal.
Edasi liigun hambad ristis ja toore jõuga.