RSS

Arhiiv kuude lõikes: september 2008

nii tubli, nii tubli, nii tubli….

öeldakse, et iga halva asja juures tuleb osata näha ka midagi head.

seepärast läksingi täna õhtul õue seda midagit otsima.
tõmbasin vanema poisi liibukad jooksupüksid jalga, flora soojenduspluusi selga (ps: kassid Soomes hiirtel pidu) ja mõeldud-tehtud.
päris forrest gumpi mõõtu ma muidugi välja ei anna, seetõttu sai tema kolmest aastast minu kolmkümmend minutit.
aga takkajärgi mõnusa enesetunde nimel hea seegi. lausa suurepärane.
ja öelge mis tahate, kui vihmaga on muidu kuidas on, siis jooksmise jaoks sobib ta suurepäraselt.

edasi järgneb juba filmiõhtu “Viimaste soovide nimekiri”.
kõik on oodatud!
sissepääs kuni kella 22.00-ni kõigile tasuta:)
 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; september 9, 2008 toll Uncategorized

 

philosophy – tarkusearmastus

ainult filosoofia õppejõud saab küsida üliõpilastelt, kes istuvad õhtul kell kuus tema loengus, kas me oleme õhtuõpe.
kui üldse, siis just selle aine puhul pole probleemi päev õhtuks rääkida.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; september 8, 2008 toll Uncategorized

 

bioloogiline kell

täna hommikul ärgates tundsin selgesti talvehommiku lõhna.
huvitaval kombel polnud see sugugi hirmutav.
mis ei tähenda, et ma sooja sügise vahele jätaks.
 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; september 8, 2008 toll Uncategorized

 

…ja luban Sind armastada ja austada…

üsnagi ebamugav on sattuda mõned nädalad hiljem Prisma Peremarketis silm-silma vastu meesterahvaga, kes täna ontliku pereisana naise ja lapsega puuvljaosakonnas õunu valib, siis aga meeste seltskonnaga toila spas õhtut veetes suhteliselt prostale ja välimuselt mittemidagiütlevale venelannale kätt püksi ajas.

ma ei tea, kas temal ka piinlik oli. ilmselt mitte.

minul küll. mina ei harju sellega kunagi.
see on tülgastav.

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; september 6, 2008 toll Uncategorized

 

Kolm pensionisammast

Tema nimi on Karl.
Karl on kolmest kõige vanem. täna saab ta täpselt 16 ja pool aastat vanaks.
Karl õpib Reaalkoolis. Üle kivide ja kändude sai edasi sama kooli gümnaasiumisse. mis pole ka ime. või siis just on . sest selle üheksa aasta jooksul pole ma kordagi näinud, et ta kulutaks kodus õppimisele rohkem kui tund. enamasti saab ta hakkama poolega.

Tänaseks päevaks käib Karl siis Reaalkooli gümnaasiumis. tema jaoks on klassis palju uusi inimesi. kolmandik on lausa uhiuued, kes tulnud teistest koolidest, paljud on natuke uued, st. siis oma kooli paralleelist. ja siis veel 6-7 “vana tegijat”. tema endisest klassist.

Karl on kõva spordimees. mängib alates esimesest klassist jalgpalli ja on tänaseks päevaks välja triblanud oma vanuste koondisse ja flora duublisse.
tema unistus on eestist välja mängima saada. oktoobris sõidab ta juba hispaaniasse. sellest lihtsalt peab saama hüppelava.

Karlil on tohutul hulgal tuttavaid. mille üle ma alati imestanud olen, sest kodus on ta paras egoist. samas, sõbrad-tuttavad internetiavarustest kirjutavad temast kui maailma parimast inimesest.
ma pole kunagi küsinud, kas ta mõnda neist kirjutajatest ka päris oma sõbraks peab.

Aga päris pruut on Karlil küll. Kristiina. Kristiina õpib Karliga samas koolis ja teeb samuti palju trenni – peotantsu. tänu trennidele on neil suur probleem – kokkusaamiseks napib aega.
paar õhtut tagasi istusid nad koos ja arutasid kohe tõsiselt, kust aega juurde saada.

Karli kooliaasta algusest tean juba seda, et ta on sellest aastast puudujate ülesmärkija.
ja et ta oli eile ülimalt shokeeritud, kui õppimine võttis pisut üle tuni aja.

Tema on Brent.
Brent on Teine. või siis keskmine. (ps: pildil siiski too parepoolne)
Kindlasti pole ta aga keskmine elus. ta on kõvasti üle keskmise. lausa üle prahi.

Brent õpib Rocca-al-Mare koolis. Selle õppeaasta lõpus lõpetab ta põhikooli. Brendi kindel plaan on kooli vahetada. Kõige rohkem tahaks ta saada Reaalkooli, aga kui sinna ei saa, siis kuhugi mujale. igal juhul ei jää ta Rocca-al-Maresse.

Brent on selline poiss, kes küsib vahel isegi minult, kuidas ma öösel magasin. ja uskuge, kui temavanune poiss midagi sarnast oma emalt küsib, on see midagi väga erilist.
ta on üleüldse tähelepanelik. märkab. ja tajub.
emotsionaalselt intelligentne.

Brendist on ka kodus kõige enam abi. kui üldse, siis võib just temalt paluda, et “keegi”- see tähendab siis brent- kartuleid keedaks.
Brendile ei meeldi, kui asjad on laiali, laud must, riiulid segamini, põrandad tolmused. Mõni aeg ta talub seda. seejärel annab korralagedusest kõva häälega teada. ja kui siis mõne aja möödudes pole midagi muutunud, haarab ise härjal sarvist. mis tähendab, et tal õnnestub lõpuks ka mind käima tõmmata ja koristamisse kaasata.
Brent käib silmad lahti ja kõrvad laiali. kõik maailmas huvitab teda. uurib ja puurib kõiksugu raamatutes, loeb horisonti ja tarkade klubi.
häbi tunnistada, aga ta teab juba ammu palju rohkem, kui mina. kuigi see iseenesest pole mingi näitaja.

Ta on proovinud igasugu harrastusi. paar aastat tagasi vedas Brendi isa ta golfiväljakule. see suvi sõitis ta juba ise mitu korda nädalas rongiga niitvälja vahet.
sellest võib järeldada, et ta on leidnud midagi, mis talle tõsiselt meeldib.

Brendi kooliaasta algusest tean ma seda,et tal on klassis kaks uut poissi.
tema kooliriiete, koolikoti ja vihikute peale on selle kooliaasta algul kulunud vaieldamatult kõige rohkem raha.
Selle kõige juures pole ta septembris veel õppima hakanud. kodus küll vähemalt.

Tema on Ruudi.
Ruudi on Kolmas. või siis pesamuna.
Ruudi on väga hea poiss. Peaaegu alati heas tujus.
Tema ei talu suuri rahvamasse. palju lärmi ega kõva kisa. Ta vajab rahulikku, avarat ja valgusrikast keskkonda.
ehk sellepärast, et ta on sündinud poolteist kuud varem kui vaja.
Ruudi on kõva mees ja kõva kallistaja. Kõva jutuga ka. räägib surnuks, kui saab. Kõigiga teeb juttu. kõigil teemadel räägib kaasa. tal on alati oma arvamus.
varju ta juba ei jää. vahel saab teda koguni nii palju, et ei taha hästi tuppagi ära mahtuda.
siis tuleb talle pidurit panna. just see ongi tema puhul ja minu jaoks kõige raskem ülesanne.
Ruudi on tegelikult vägagi asjalik. nutikas. terane. teab oma vanuse kohta juba üht-koma-teist.
seda kõike eelkõige oma perekonnale. natuke tänu oma vanematele vendadele. natuke tänu isale. ja õige pisuke tänu oma emale.

Ruudi alles otsib oma ala. Vanema venna järgi mängib ta praegu loomulikult jalgpalli. ja kindel plaan on tal kunagi ka koos teise venna ja isaga golfiväljakule jõuda.

Ruudi kooliaasta algusest tean ma kõige rohkem.
tema kool jääb meie kodust 900 meetri kaugusele ja seetõttu oleme temaga esimesed päevad koos jala koolist koju tulnud. just tulnud, mitte jalutanud.

Peale esimest koolipäeva sain teada, et koolis saab niiiiiiiii hästi süüa. Õhtul, enne magamajäämist, voodis päeva kokku võttes, tulid tal meelde ka kolme poisi nimed.

Teise koolipäeva õhtuks arvas ta, et nüüd võiks koolis ka midagi tegema hakata. aitab talle sellest tutvumisest.
Ja poiste nimedele oli lisandunud juba ka üks tüdruku oma.

Täna tulime koolist juba kolmandat korda. Ruudi astus nii kiiresti, et mul oli tegemist, et sammu pidada. ise ta kommenteeris, et ta tõesti ei tea, kuidas nii läinud on. ta isegi on selle peale mõelnud.
kohe koolist välja astudes võttis ta välja MP3 ja pani klapid pähe. see on nüüd kohe kindlasti midagi, mis vendadelt “päritud”.
enamuse tee koolist koju ta rääkis. või õigemini siis karjus. peamise osa ta jutust moodustas loodusõpetuse tund, kus oli juttu tehtud maavärinatest, keeristormidest, planeetidest, meteoriitidest, loomadest ja tõenäoliselt veel paljudest muudest asjadest.
Ruudi igal juhul rääkis keeristormist, mis meie majal kunagi natuke katust röövis ja mõned puud hoovis maha võttis. rebasest, kes kunagi üle tee jalutas ja oravatest, kes eriti just hommikutundidel end nõmmel elades üsna tihti ilmutavad.
teised lapsed rääkisid kõigest muust.
üks laps näiteks rääkis, et on oma silmaga tulnukat näinud. tartus.
ja 7-aastane Ruudi ei kahelnud selles jutus igal juhul mitte raasugi.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; september 4, 2008 toll Uncategorized

 

1C

Täna läksin juba kolmandat korda esimesse klassi.

Koos kümnenda, üheksanda ja nüüd siis ka esimese klassiga algavad homsest jälle varajased ärkamised, minutipealt jagatud aeg vannitoas, hommikused võileivad ja liiklusummikud.
siis peab veel omama teatavad ülevaadet õppetegevuse üle, et hinded ikka neljad-viied püsiksid. ja kõige raskemaks osutub kindlasti poiste “normaalsel” /loe: orienteeruvalt kella 23-ks/ ajal voodisse saamine.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; september 1, 2008 toll Uncategorized