RSS

100% sekretär.

18 sept.

viisin oma esimese klassi mudilast täna hommikul spordipäevale.
tema rääkis mulle autos midagi ja mina vastasin: ” ….jaa, aga vaata, et sa mulle kohe teada annad, kui kohale jõuad, kas sa saad kellegagi koju või ma pean vastu tulema, see on mulle väga oluline teada….“. sellele järgnes põhjendus miks.
seejärel rääkis jälle tema mulle omi asju ja mina lõpetasin “…jaa, aga vaata, et sa mulle ikka kohe helistad, kui kohale jõuad, kas saad kellegagi koju või pean sulle vastu tulema. see on mulle väga oluline teada…” ja sellele järgnes põhjendus miks.
no ja nii andsin oma parima umbes neli korda. mis ma selle 10 minuti jooksul jõudsin.
siis jõusime kohale.

loomulikult mu telefon ei helisenud kohe. see helises täpselt pooleteist tunni pärast.
üks-üks-ema! emergency call! ma ikkagi ei saanud kellegagi. millal jõuad?

loomulikult, olin selle variandiga arvestanud, sest tegemist on ikkagi kolmanda lapsega. kolmanda pojaga. on vist oluline lisada.
mis tähendab, et kõik asjad tuleb uuesti (selgeks) teha kolmandat korda. see võtab aega. ma tean.
enam ei aja see mind närvi. enam ma ei mõtlegi, miks ma sellest aru ei saa, kui ise olin lapsena nii kohusetundlik.
nüüd on see omamoodi armaski.

aga ma mõtlen , kuidas võrno viimases “tõehetkes” oma vastasistujalt küsis: …ega sa ei taha ometi eluks ajaks telefonile vastama (loe: sekretäriks) jääda?

ja siis ma mõtlen veel, et mis ma peaks tegema, kui olen sekretär, aga tahan oma laste jaoks olemas olla. tahan, et nad ei peaks päevast päeva poolfabrikaate ja purgitoite sööma. tahan, et ma ei peaks neile ikka ja aina kordama “ma ei saa”. tahan, et teaksin nende elust rohkem, kui ainult seda, kas neil on õhtuks õpitud.

ja kui ma kõige selle juures olen lahutatud,
aga tahan nüüd veel ise koolis käia,
natuke reisida,
vahel mõne raamatu läbi lugeda,
teatrisse või kinno jõuda,
kord kuus õega kokku saada,
paar korda kuus õhtuti mõni film ära vaadata,
teinekord jooksma või ujuma minna,
nädalalõpus maal pliidi alla tuld teha
ja kõige lõpuks veel elukaaslase kaissu jõuda, siis on mul valida,

kas:
palgata endale koju kalli raha eest asendusema või olla 100% sekretär.

mina olen valinud viimase.
sest elus tuleb teha valikuid.
kõike ei saa ju korraga.

(ps: ja üleüldse tundub mulle, et ma ei peaks praegu siin end (välja)vabandama…..aga miks ma seda siis ikkagi teen….?)

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; september 18, 2008 toll Uncategorized

 

One response to “100% sekretär.

  1. Sipsik

    september 18, 2008 at 10:42 e.l.

    :DDDAga mulle (seni kahjuks veel lastetule) tundub see niiiiiii hädavajalik ja ainuõige… see 100% sekretär olla. Muidu kahetseks vanas eas vist kibedasti.Minu imetlus igatahes. Ise ei suuda end veel selles rollis kuidagi näha ja seega imetlen/kadestan neid, kes sellega hakkama saavad.

     

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: