RSS

Arhiiv kuude lõikes: september 2008

tütarlaps esimeses pingis. meestele meeldib.

ta on kindlasti keskmisest kenam.
tal on ühtlaselt pruun nahk (asjatundjad tõenäoliselt oskaksid välise vaatluse põhjal ka kindlaks teha, mis vahenditega see on saavutatud).
tal on roosad küüned.
tema ees laual on trendikas väike valge läpakas.

ta kribab kolm tundi msn-s, kiikab vahepeal elu24 lehekülge. taustaks ühtlane arvutiklahvide ja roosade küünte kombineeritud klõbin.
tema valges tossus üle põlve visatud sihvakas jalg kõigub rütmiliselt kirjutamisele kaasa.
vastust oodates ootusärevalt seisatades, kuid seda hoogsamalt kirjutamise hetkel.

ta on õhtuõppe tudeng. sellevõrra on ta käitumisele veelgi raskem õigustust leida.
sellevõrra on mul keerulisem ka temasta aru saada. kui üldse?
kas ma tahangi?

ma vaatan teda ja mulle ei anna rahu, mis kuradi pärast peab ta seda tegema loengus?

ta käib mulle närvidele.
ja mitte vähe.

ta peaks olema ülikoolis keelatud.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; september 29, 2008 toll Uncategorized

 

sünnist surmani

Korraldame erinevaid üritusi:

sünnipäevad
juubelid
pulmad
peied

…kutsub reklaamplakat kohviku välisukse kõrval seinal.

mh, äkki siis juba muudaks väheke ürituste järjekorda, näiteks nii:

sünnipäevad
pulmad
juubelid
peied

ja hoplaaa, palun väga,
siit tuleb Boonus – Kõik Üritused ühest Kohast!
Püsikliendile 25% soodustust!

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; september 28, 2008 toll Uncategorized

 

iseenesestmõistetavad asjad

köögis oli seinakell öösel seisma jäänud.
jube vastik tunne käis läbi. kui seda märkasin.
nagu keegi oleks ära surnud.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; september 27, 2008 toll Uncategorized

 

vahel ma ei taha enam mina olla.

see juhtub siis, kui hakkan endal käest libisema.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; september 25, 2008 toll Uncategorized

 

kuidas ma televiisorit vaadates targemaks sain…

kui linnamees saab olla peenelt öko, siis maamees on kõigest natural.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; september 22, 2008 toll Uncategorized

 

100% sekretär.

viisin oma esimese klassi mudilast täna hommikul spordipäevale.
tema rääkis mulle autos midagi ja mina vastasin: ” ….jaa, aga vaata, et sa mulle kohe teada annad, kui kohale jõuad, kas sa saad kellegagi koju või ma pean vastu tulema, see on mulle väga oluline teada….“. sellele järgnes põhjendus miks.
seejärel rääkis jälle tema mulle omi asju ja mina lõpetasin “…jaa, aga vaata, et sa mulle ikka kohe helistad, kui kohale jõuad, kas saad kellegagi koju või pean sulle vastu tulema. see on mulle väga oluline teada…” ja sellele järgnes põhjendus miks.
no ja nii andsin oma parima umbes neli korda. mis ma selle 10 minuti jooksul jõudsin.
siis jõusime kohale.

loomulikult mu telefon ei helisenud kohe. see helises täpselt pooleteist tunni pärast.
üks-üks-ema! emergency call! ma ikkagi ei saanud kellegagi. millal jõuad?

loomulikult, olin selle variandiga arvestanud, sest tegemist on ikkagi kolmanda lapsega. kolmanda pojaga. on vist oluline lisada.
mis tähendab, et kõik asjad tuleb uuesti (selgeks) teha kolmandat korda. see võtab aega. ma tean.
enam ei aja see mind närvi. enam ma ei mõtlegi, miks ma sellest aru ei saa, kui ise olin lapsena nii kohusetundlik.
nüüd on see omamoodi armaski.

aga ma mõtlen , kuidas võrno viimases “tõehetkes” oma vastasistujalt küsis: …ega sa ei taha ometi eluks ajaks telefonile vastama (loe: sekretäriks) jääda?

ja siis ma mõtlen veel, et mis ma peaks tegema, kui olen sekretär, aga tahan oma laste jaoks olemas olla. tahan, et nad ei peaks päevast päeva poolfabrikaate ja purgitoite sööma. tahan, et ma ei peaks neile ikka ja aina kordama “ma ei saa”. tahan, et teaksin nende elust rohkem, kui ainult seda, kas neil on õhtuks õpitud.

ja kui ma kõige selle juures olen lahutatud,
aga tahan nüüd veel ise koolis käia,
natuke reisida,
vahel mõne raamatu läbi lugeda,
teatrisse või kinno jõuda,
kord kuus õega kokku saada,
paar korda kuus õhtuti mõni film ära vaadata,
teinekord jooksma või ujuma minna,
nädalalõpus maal pliidi alla tuld teha
ja kõige lõpuks veel elukaaslase kaissu jõuda, siis on mul valida,

kas:
palgata endale koju kalli raha eest asendusema või olla 100% sekretär.

mina olen valinud viimase.
sest elus tuleb teha valikuid.
kõike ei saa ju korraga.

(ps: ja üleüldse tundub mulle, et ma ei peaks praegu siin end (välja)vabandama…..aga miks ma seda siis ikkagi teen….?)

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; september 18, 2008 toll Uncategorized

 

mõista, mõista, mis see on…..

musta värvi, kosmiline ja lõbusalt crazy?

see on mulle täna montonist ostetud uus lennukas jope-mantel-kleit.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; september 16, 2008 toll Uncategorized

 

To my very Special Someone

I do, I do, I do, I do, I do , I do , ai duuuuuuuuuuuuuuuu……

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; september 15, 2008 toll Uncategorized

 

pimedate ööde festival

eile õhtul vaadatud filmist oleks endale tahtnud kahte asja:

1. olla peaaegu kurt. ja omada sealjuures toda vanamehe kuuldeaparaati, millega saad elus voluumi juurde keerata või siis täitsa maha võtta.
2. sellist venda.
Tänaõhtune film jääb minust vasakule.
Päris elus olen selle otsa komistanud.
aga enne seda lähen ja jooken natuke. et liiga kurb ei hakkaks.
 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; september 11, 2008 toll Uncategorized

 

Tõuse ja Sära..

… see oli minu eile vaadatud filmi lemmik koht ja lemmik ütlemine. lemmik suhtumine.

Loen vahel õhtuti enne magamajäämist Meie Isa Palvet.
Mitte, et ma seda tehes nii palju konkreetselt Jumalale mõtleks, pigem on see mu siiras soov tänulikkust väljendada.
Elu, tervis ja olulised inimesed meie ümber pole iseenesestmõistetavad. for sure.

ps: täna õhtul tuleb kodukinos esitlusele “perekond Savage”.
pps: mulle kangesti meeldib see meesnäitleja. mis sest, et ma jälle ei mäleta, mis ta nimi nüüd oligi.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; september 10, 2008 toll Uncategorized