RSS

Arhiiv kuude lõikes: juuli 2008

kuidas ma nädalalõpul sugulaste seltsis sõbralik/seltskondlik/sportlik olin

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuli 28, 2008 toll Uncategorized

 

maanteevõitlus

suvi on hääletajad tee äärde toonud.
enam ei saa rahulikult ilma süüd tundmata koju ka sõita!
vaatavad oma ülbe ja etteheitva”no-kas-sul-on-raske meid-siis-peale-võtta-endal-auto -täitsa-tühi” pilguga otsa, kui masinat kinni ei pea ja neist hooga mööda põrutan.
pagan võtaks, aga ei jõua mina ka ju igaühe juures neist peatuda, selleks end end välja vabandada ja seletada, et minus on säilinud siiski ka inimlikkus ainult, et olen sunnitud õige pea maanteelt kõrvale keerama. ja seega poleks minust just palju abi. kui, siis vastupidi. justkui aitad, end ennast paremini tunda, aga nemad peaksid mõne kilomeetri pärast taas kord rivi lõpus kohad sisse võtma.

no vat. ja siis olen sunnitud kaugusesse vahtima, et seda halba enesetunnet tekitavat pilku vältida. ja seetõttu end veel nõmedamalt tundma.

 
3 kommentaari

Kirjutas &emdash; juuli 25, 2008 toll Uncategorized

 

"kena tiss ja kobe kann"……

just selline paljastav pühendus kaunistab orcutis ühe 14-aastase tütarlapse kontot.
tolle tunnustava lause autoriks on haritud vanemate, õe-vennaga korralikust kodust pärit samaealine noormees.

midagi sellesarnast suudab ikka ja jälle vahel välja tuua minusse ärapeidetud Maailmavalu!
tirime, tirime kõik ilusa päevavalgele. lörtsime. tallume. rullime.
ikka tasaseks.
varsti on terve maailma üks suur kaltsukas.

no ja siis imestame. kuhu küll kõik lilled jäid.

aga ma ei heida poisile midagi ette. sest tema ongi maailmas uusi väärtushinnanguid ja suhtumisi loova ettevõtte “Be Cool” tootmise produkt.

üldiselt olen end ümbritseva rumaluse, nõmeduse, labasuse, ükskõiksuse ja pinnapealsuse vähemalt oma peas ära blockinud.
sest ma tean, see on minu mure. minu probleem. ja on uppuja päästmine on eelkõige uppuja enda asi.
seetõttu olengi peidus oma kunstlikult loodud ilusas, väljapeetud vatiga ümbritsetud maailmas. kuna teisiti lihtsalt ei oska. ega saa.

aeg-ajalt esineb mu maailmas siiski ka tagasilööke, mis tähendab, et väljamüüritul õnnestub sisse tungida ja mind ikkagi üles ärritada.
nagu praguseltki pildilt väga hästi näha saab.
aga õnneks on see siiski mööduv nähtus. sest keegi ei taha pahura inimesega koos olla. ise ka mitte.
selle olen elus juba selgeks saanud.
seetõttu kestab leke” tavaliselt mõnest tunnist paari-kolme päevani.
umbes nii kaua kulub mul aega, et teatavad reaalselt eksiteerivad ühiskonna arenguga kaasaskäivad nähtused, mis mind isiklikult söövad ja hävitavad, taas kord tahaplaanile suruda ning mõtted kontrolli alla saada.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuli 24, 2008 toll Uncategorized

 

võta või jäta?!?!

“aga ta ju ei tahtnud mind!” teeatab õde teatraalselt kurva ohkega ühe oma eksi kohta. kui eile õhtul meie juures koos õues istume ja kohvi joome.
“kohutav, ja mina pean temaga mingil määral veel tööalaselt suhtlema”, teatab seepeale õe elukaaslane. “kuidas siis, kas stiilis, et ..tänan…., et mulle ka midagi jätsid!?!?
opaaaa…naljakas…aga ka midagi täiesti uut….sellise nurga alt polegi kunagi asjale lähenetud.
” kumb siis on hullem, kas suhelda õe eksidega, kes ta maha on jätnud või nendega, kelle tema on maha jätnud?” tahan mina seepeale teada.
hetk vaikust. segadust.
“nendega, kes tema (õe siis) on maha jätnud. ” saan lõpuks ebaleva vastuse. justkui vastu tatmist.
“vist!” lisandub nagu iseenesest otsa. kuna vastus paistab üllatavat teda ennastki. sest poleks see nagu õige, kui läheb vastuollu loogikaga.
naerma ajab sellegipoolest. meid mõlemaid.
paradoksaalne, kas pole. see mehe au ja uhkus. teeme lõpetuseks kokkuvõtte.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuli 24, 2008 toll Uncategorized

 

sünnipäev!

23. juuli 1993 (15 aastat tagasi), kell 11.00 täpselt, sündis meile teine poeg. 3830 gr ja 53 cm.

ta on neist kolmest kõige:

sügavam.
leplikum.
mõistlikum.
südamlikum.
tundlikum.
hingelisem.
tähelepanelikum.

ta on kena poiss. avatud poiss. sõbralik poiss. tark poiss.

ta on väga hea laps. väga kallis ka.

kui ta suureks kasvab, saab temast väga hea inimene. väga hea mees. ja väga hea isa.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuli 23, 2008 toll Uncategorized

 

enne kojuminekut

ainult t õ e l i n e õnn ja õnnetus teevad ilusaks. ehk selleks, et elu(s) edasi viia.
enamuse ajast oleme stabiilselt koledad. et olemasolevat säilitada.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuli 22, 2008 toll Uncategorized

 

torm veeklaasis.

10 penni sellele, kes ütleks kust jookseb piir ideaalse/normaalse ja iseka ema vahel?
kust algab egoism? kust altruism?
mina soovin parimat, püüan parimat. aga tahan ise ka.
teistele tundub, et liiga palju.
samas, kui oma lapsepõlve ja poiste praegust elu võrdlen, siis ma nende huvides pigem ei võrdleks.
sest polnud/olnud/saanud/võimaldatud mulle pooltki seda, mis neil praegu käes. ümber. ja valla.

ma olen tüdinud etteheidetest. vähem poiste. rohkem ema omadest.
ma ei taha end terve elu süüdi tunda.

täna õhtul kuulutasin välja erakorralise koosoleku. mõelgu oma soovid ja tahtmised läbi. väljendagu omi arusaamu. suhtumisi. seisukohti. esitlegu. põhjendagu.
kedagi välja ei naerda. ei parastata. süüdistata.
eks püüame siis neid nurki lihvida. omavahel sobitada.
eesmärk pole ju otsida vigu vaid leida lahendusi!

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuli 22, 2008 toll Uncategorized

 

igaüks on oma saatuse sepp… ja o-ma õn-ne va-la-ja!

täna, kus kohviku kokk on rivist väljas ja ma jäin ilma oma igahommikustest juustusaiakestest, paistab olema just õige päev teadlaste tööd proovile panna.
hiirtelt inimesele üle minnes, pean selleks kaotama 10-15% oma kehakaalust, see tähendab siis tänahommikuse seisuga täpselt 5.35 – 7.995 kg, mis annaks mulle tõsi küll veidi anorektilise väljanägemise, aga seejuures ka tohutu energia ja mis peamine – õnnetunde.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuli 21, 2008 toll Uncategorized

 

ettevaatust – ainult õnnelikele!

võta üks klaas veini ja ma ütlen sulle, kas sa oled õnnelik.
kui see sind kurvaks muudab, siis sa pole seda teps mitte.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuli 21, 2008 toll Uncategorized

 

ja ma pole siiani tegelikult aru saanud, kas parem on siis teada või elada teadmatuses?

avastasin poolteist tundi tagasi ühe uue blogi. selles on nii palju soojust, valgust, turvalisust ja avarust, et sinna lihtsalt vajub. aina sügavamale.
mida edasi lugesin, seda väiksemaks ise muutusin. mul hakkas enda pärast häbi. ma ei oskakski nagu elada!

Lood on kirjapandud justkui möödaminnes- kergelt, ülimalt südamlikult ja soojalt. boonusena veel vaimukalt.
aga teadagi, see on petlik, sest kõik möödaminnes ja ladus eeldab ju tegelikult andekat, mõtlevat, tarka, intelligentset, hea väljendusoskusega inimest.
Peategelaste elu ja tegemisi illustreerivad lisaks jutule pildid. või mis pildid – need on juba kunstfotod. värvilised ja täis elu. ideaali lähedased /ja lähedased ka ainult seetõttu, et ideaalset ei pidavat ju eksisteereima/
kõik kokku saab nii ilus ja armas, et viimaste tundide jooksul olen saanud nii kõva häälega naerda, kui silmanurgast pisara poetada – lihtsalt sedavõrd liigutav on.

samas, pani loetu mind mõtlema, kas selleks, et niimoodi julgelt ja südamest kirjutada, peab olema vist puhas südametuunistus , suhteliselt “pilvitu” minevik, mina ja sina, kes teineteist armastavad ja ühised lapsed, kes seovad.
mis tähendab, et möödanikku jääv ei saa sisaldad minu, sinu ja meie lapsi, õelaid ekse, valusaid haigetsaamisi ega ettevaatlikeks tegevaid üleelamisi.

ainult siis sünnib midagi nii ilusat!
või ma eksin?

 
2 kommentaari

Kirjutas &emdash; juuli 18, 2008 toll Uncategorized