RSS

Arhiiv kuude lõikes: juuni 2008

ood raiskamisele!

kuratlikult mõnus, kui vahel on aega pillata. teadmine, et järgmine hommik saab magada.
mitte midagi (ega kedagi) ei sega “kõiksugu jamaga tegelemast”.
ykski närv ei liigu, alateadvus ei koputa, kui kell pool kaks öösel juba paar tundi!!!! orcutisse piltide yles riputamisega oled tegelenud.

ps: ilusaid unenägusid kõigile!

 
6 kommentaari

Kirjutas &emdash; juuni 28, 2008 toll Uncategorized

 

Viimnekuu – minu esimene raamatuelamus sel kuul.

ostsin endale lõpuks selle raamatu. jah, täitsa tunnistan, räpane inimlik uudishimu tõukas tagant. tegelikult olin ammu mõelnud, et tahaks ikka teada, mis neil seal siis toimub. eriti peale kunagi ilmunud artiklit, oli vist Eesti Naises”, kus Murutar ise oma jutuga veel lõkkele puid juurde lisas.

iseenesest on Kati Murutari teemaarenused erinevais ajakirjandusväljaannetes mulle alati huvi pakkunud. samas, näha ja kuulda pole ma teda kunagi tahtnud. kuidagi liialt räme ja isegi loomalik on minu jaoks see naine. kummaline kombinatsioon,olen seejuures alati mõelnud. et kuidas ikka nii olla saab.

tema tekstid on alati olnud väga ausalt ja omadega. ylimalt otsekohesed. ma julgeks siiski ka väita, et minu arvates enamasti ka õiged. vähemalt poolte elude, abielude osas kyll. kahjuks kyll.
tihti sellised,mida meist osad tõenäoliselt alateadvuses teavad, aga tunnistada ei taha. veel vähem siis kuulda või must-valgelt paberilt lugeda.

toosamune raamat aga yletas minugi taluvuspiiri. parem oleks, kui poleks lugenud. mõtlen nyyd.
vastikult rõhuv ja muserdav. sundisin end lõpuni lugema, sõna otseses mõttes hambad ristis, kuna raamatus oli paar ytlust,mis mulle meeldisid. ja mõtlesin, et äkki on lõpu poole veel mõni. aga polnud. seega osutus lõpp siiski enesepiinamiseks.
mulle pole kunagi meeldinud ka liigne omamehelikkus. familiaarsus. kui isa ikka kutustakse vanameheks, ennast mutiks ja vanema poja ja tytre kohta õeldakse kutt ja tutt, siis minul hakkab piinlik.
lisaks häiris mind, et inimesed ja loomad on seatud kõik yhele pulgale. alguses ei saanud arugi, kas jutt käib lapsest, tuttavast või koerast. koerapojast näiteks räägiti kui omaenese lapselapsest.
aga ok, too loomad versus inimesed tuleneb ehk minust enesest. lemmikloomi pole ma igatsenud ei oma lapsepõlves. ega pole neid meie peres praegugi. ses osas võin olla tolerantne. ja nõustuda, et lihtsalt ei tea, millest räägin.
on mis on, lugegu ise, keda huvitab. aga minu kokkuvõte raamatule saab siiski olema lyhike ja karm – viis last selles peres on muretsetud kyll yksnes seetõttu, et oma meest kinni hoida. põhimõtteliselt ytles ta korra isegi välja, et kes see viie lapsega meest ikka enam tahab.

sellisel kujul elada, suhtuda ja seejuures lapsi aina juurde soetada minu arvates ei tohiks.
see on isekus. kibestumus. ja kättemaks.
ei midagi enamat.

ps: kusjuures, ma ei ole paha ja mul on isegi mõnevõrra kahju. aga midagi ei ole teha. vahel lihtsalt on nii.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuni 26, 2008 toll Uncategorized

 

muinasjutus võidab hea alati paha. kas ka elus?

suurepärast annab edukalt rikkuda. kes veel ei tea.
see on paha.
kui suurepärast annab rikkuda, siis järelikult olen elus.
see on hea.

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; juuni 24, 2008 toll Uncategorized

 

minu suvi algas just täna, see sajab alla koos vihmaga..

sain teada oma viimase eksami hinde.
mis lykkas pauguga lahti minu suve ukse.
astun kerge sydamega yle lävepaku.
suvi on suur.
ja see nädal on vaba.
kõik, mida ma ette võtan, on vaba.
teen, mida tahan. teen, millal tahan.
mina ja minu maailm.
suurepärane tunne! kes veel ei tea.

 
3 kommentaari

Kirjutas &emdash; juuni 23, 2008 toll Uncategorized

 

viiekas

proloog(loe: neile, kes alguses pihta ei saa, mida tast tahetakse)
Loobitakse siin kinnastega. Vastu vahtimist virutas sipsik. Tuleb siis ära teha:)

esiteks vastus sipsikule:
alustuseks muidugi tänud tähelepanu ja meelespidamise eest.
teiseks, et sa teaks, siis mina kuulun samuti nende hulka, kes üldjuhul ringkirju kohe sugugi ei salli. enamasti just seetõttu, et need lõpevad või algavad umbes nii: …ja kui sa seda ei tee, siis………..
kõlab ju nagu väljapressimine.või manipuleerimine. mh?
ja seda ei talu mina kohe üldse.
aga see konkreetne on päris lõbus. seda enam, et ei sisalda ka eelpool toodud “siis”-i.
mis tähendab, et:

Mida ma tegin kümne aasta eest?

20. juuni 1998
olin 26-aastane. elasin koos kahe lapse ja ekskaasaga mustamäel viiekorruselise maja 4.-dal korrusel kolmetoalises korteris (49 m2). samal ajal käis minu vanavanaema maja taastamine, (kiili lähedal) , mille isa mulle pärandas. maja oli mõned aastad tagasi maha põlenud. põletatud. ei teagi täpselt, kuidas õige, segased lood. aasta hiljem kolisime selle aja mõistes ” maale elama”. tänaseks on linn sinna muidugi suure hooga järele jõudnud.
vanem poiss oli selleks päevaks saanud juba 6, nooremal hakkas kohe-kohe 5 ette lööma.
nendest olid aasta tagasi lasteaialapsed saanud.
ise sõitsin kord kuus nädalavahetuseks Tartusse. õppisin tol ajal Tartu Ülikooli Avatud Ülikoolis majandust. kolm aastat tegin lõppkokkuvõttes ära, siis jäi pooleli. põhjuseks kolmas poeg, kes õige varsti meiega liitus. lapsepuhkuse ajal lükkasime sõbrannaga kahasse juba ka oma pisikese ettevõtte käima, samal ajal käisin veel osalise koormusega tööl + iseenesestmõistetavad kohustused – suuremad poisid ja kodused toimetused, mis on minuga nüüd juba pea pool teadlikku elu kaasas käinud.
sellest, et ümberkaudsed kiitsid- tubli oled-, kahjuks ei piisanud, et ülikool lõpuni käia.
ja “tubli” ma ka enam sellest ajast saati olla ei taha. mitte kunagi. kui keegi nüüd “tubli”-olemisest juttu teeb, lööb mul allergia välja….kiida lolli ja loll rabab…ainult, et mis hinnaga…….
tööl sai ka käidud. nagu korra juba läbi vilksatas. sel ajal veel vahetustega. kaks tööl, kaks vaba, kolm tööl, kaks vaba, kaks tööl, kolm vaba.
mees nurises. neljast nädalavahetusest kolm oli kodust ära. mina nurisesin, kui õhtuti töölt koju tulles nõud pesemata ja maja tagurpidi keeratud oli.
kokkuvõttes – suur ja klassikaline argipäev valitses mu/me elus tol hetkel.

Viis asja “Vaja teha” nimekirjast?

1. Kiirematesta asjadest oleks vaja kiiremas korras aknad puhtaks pesta.
2. Kool oleks vaja seekord lõpetada. nii põhimõtteliselt.
3. kolmandaks – mõtle suurelt!
mis tähendab, et äriidee, mis peas, peaks projektina ikkagi paberile saama. arvestades selle grandioossust, siis ise ma selleks võimeline pole. aasta tagasi sai eeltöö juba tehtud, ühe inimesega kokku lepitud, aga teatud asjaoludel jäi tookord pooleli. siiski, siiski, usun sellesse ise tänini.
nüüd on kaks varianti – kas lähen ise asjaga edasi või üks päev on see turul ilma minuta:)
ma tean.
4. kunagi tahaks ikka otsaga saaremaale välja jõuda. aga siinkohal jääb minu “vaja tehast” üksi väheks. käesolevaks ajaks tekkinud ja vabatahtlikult võetud kohustustel on seejuures ka märkimisväärne roll. eks aeg ja elu näitavad, kas too “vajadus” jääb TOP5 hulka või langeb sellest nimekirjast välja.
5. no ja viiendaks on ja jääb minu eluaegne “vaja teha” – leida tasakaal. ning hingerahu.

Lemmiksnäkid?

mulle ei meeldi äärmused. lemmik on äärmus. vihkan on äärmus.
minu lemmikud muutuvad koos aja ja vanusega.
kohad, kaaslased, tujud mõjutavad lisaks.

Mida teeksin, kui oleksin miljonär?

absoluutselt – reisiksin. ja veaksin lapsi kaasas. aina ja aina.
võimalusel elaks mingi perioodi koha peal. et paremini tunnetada. mõista.
reisid avardavad maailmapilti. muudavad suhtumisi. loovad tervikuid. aitavad jõuda iseendani.

ehk ostaksin purjeka. nüüd peale horvaatiaa reisi. siiani ma ei teadnudki, et see on nii minu.

abistaksin. kui õigeks peaksin. hiina vanasõnast lähtuvalt – ulata õng, mitte kala.

laste peale pole ka kunagi kahju kulutada – hobid, koolid jne….

oma kodu ehitaks ka. võimalusel saarele ja mere äärde. valgust täis ja avara. kus on ruumi hingata. aga pole üksi.
rahu, meelekindlus, stabiilsus, kindlus, turvalisus.
et lastel oleks alati teadmine – see on koht, mis ei kao ja kus nad on alati oodatud.

Kohad, kus olen/oleme elanud?

mustamäe, kiili, nõmme.

lõpetuseks püüan kohusetundliku inimesena ka reeglitest kinni pidada. kas viit kokku saan, pole kindel.
REEGLID ise:

Mängija vastab viiele küsimusele ja pärast seda saadab mängu edasi viiele-kuuele inimesele. Seejärel teavitab neid sellest nende blogide kommentaariumis. Lisaks annab pärast vastamist teada sellele, kes tema mängu tõmbas.

saanan edasi Taavile, pritsessjansule, eyke-eykele

no näe, ei tulnudki. aga ikka parem, kui mitte mdagi.

 
3 kommentaari

Kirjutas &emdash; juuni 20, 2008 toll Uncategorized

 

jussikese seitse sõpra

homme – hobulaiupäev
laupäev – elukaaslase (ja natuke ka minu) suvepäev + suve alguse päev (või täpsemalt öö)
pühapäev – püha päev
esmaspäev – võidupüha
tesispäev – jaanipäev
kolmapäev – suvegurmee ja kalvi mõisa päev
neljapäev – kaduneljapäev
reede – seitsmemagajapäev (by the way – kes liitub?, minust 1-i jääb väheks)
laupäev – tegevusetu päev
pühapäev – peetripäev (kes see veel on?)

 
5 kommentaari

Kirjutas &emdash; juuni 19, 2008 toll Uncategorized

 

ema on ka hea olla!

just. täna olen täiskohaga lapsevanem ja lähen oma esiklapse 9-nda klassi lõpetamisele.
ps: nägin teda täna hommikul esimest korda ülikonnas. ta ise kangesti tahtis, et ma üle vaataks. harjumatu, aga täitsa šikk.
ma ei ole ikka veel harjunud, et temast on noormees saanud. aina vaatan ja imestan. kas see on tõesti minu poeg? kusjuures, täitsa kena. ja hästi välja kukkunud.
aga jumal küll, millal ja kuidas ta juba nii suureks on kasvanud?

 
4 kommentaari

Kirjutas &emdash; juuni 18, 2008 toll Uncategorized

 

"minuga jäävad pildid, mis mind on muutnud"

kass said…
ma jõudsin juba puudust tundma hakata kusjuures. velkam bäk! ;)tuleb pikemalt muljetamist ka? mul on alati nii põnev lugeda, kus teised käinud ja mida teinud, sest ma ise tavaliselt kunagi ei käi ega tee…

soodomakomorra answers:
no ma ei hakka ju rääkima fantastilisest loodusest, delfiinidest, kes me jahi kõrval ujusid, imeilusast sinisest aga ka põhjatust merest, kus sai end jahutatud, vahemerelikust nautlevast elustiilist, olemise imelisest kergusest, erinevatest lõhnadest tulvil tiinest õhust, lõbusast/vaimukast/meeldivast reisiseltskonnast, ehedatest väikesadamatest ja kohalikest elanikest, punaste katuste merest ja meeldejäävast jalutuskäigust mööda mitmekilomeetrist dubrovniku linnamüüri, marmorist tänavakividest, kus võis liugu lasta, õlust ja elust ja veinist ja murelitest……….
see kõik on nagu üks suur muinasjutt, kaadrite viisi sähvatusi, millest sai kokku terviklik pilt.
pilt, mida kõrvaltvaataja loeb kui fotot. aga mina ju näen ja tean selle pildi sisse ja taha.
see kõik oli lihtsalt nii fantastiline, et mulle tundub, et tahan seda mälestust endas säilitada täpselt nii puhta ja sillerdavana nagu see mulle meelde jäi ja tunduks lihtsalt solkimisena püüda seda poole toobiga edasi anda. seda enam, kui juba ette tean, et ei suuda oma emotsiooni ja tunnet, mille horvaatiast kaasa võtsin, ealseski nii ehedalt ja ilusti kirja panna, kui ta lõpuks kokku sai.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuni 17, 2008 toll Uncategorized

 

koht, kus ei maksa kokku hoida!

tegelikult ka, ma ei saa aru inimestest, kes WC-s vett kokku hoiavad.

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; juuni 17, 2008 toll Uncategorized

 

ja olengi tagasi!!!!!!

hüper-super-fantastiiiiiik!
üks meesterahvas meie reisiseltskonnast teatas ühel õhtul, et õhk on täis õnnehormoone.
ja pani kümnesse. ei, hoopis sajasse. või sootuks kosmosesse.

 
2 kommentaari

Kirjutas &emdash; juuni 16, 2008 toll Uncategorized