RSS

suitsen

bestikad

täna on olnud jälle üks sedasorti pöörane (töö)päev, et kell on 17:21 ja ma pole jõudnud alustadagi selle tööga, millega plaanisin täna hommikust peale tegelema hakata. sada muud asja on vahele sõitnud.

üldse olen sisenenud faasi, kus viskan südamerahuga keldrivõtmed koos prügikotiga õues olevasse suurde prügikonteinerisse. ja siis õngitsen neid sealt kõhuli üle kasti ääre, pead pidi prügis, nagu üks õige asotsiaal kunagi. milline vaatepilt, milline vaatepilt, aga kätte sain.

Päskini viisin ka täna üle mitme kuu pooleks päevaks aeda. sellest tahaks ka kirjutada, sest see teeb mulle sitaks haiget ja tekitab trotsi ja viha ja jõuetust ja mida kõike, tunnete virrvarr, aga jah, ma niimoodi puusalt ei oska ega saa. sest liiga sügaval südames ilmselt. aga Päskin muidugi tahtis vägisi oma seeliku päeval koju tagasi tuua, et no võisime ju pisut nalja teha, kui sa nii väga tahtsid, aga ma sundisin teda seelikut siiski kohapeale maha jätma.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; jaanuar 25, 2021 toll Uncategorized

 

naabrivalve

Mu vastasmajas elab kolmandal korrusel üks noor pere. ma näen hetkel samuti üle arvutiekraani seda meest külmkapi kallal toimetamas. teate ju küll seda kortermajade rõõmu, kus oma vastasmaja elanikele, kel aknad täpselt sinu omade vastas juhtuvad olema, kaasa elad. väsitav ja pealesunnitud, aga pääsu ka pole, kui just kogu aeg pimendatud kodus olla ei taha.

ma pakun, et see paar on kuskil 30 pluss. neil on kaks last, suurem on plika, ehk selline 8-9-aastane. ja väiksem on poiss, kindlasti Pääsust noorem, nii umbes kahe-kolme tuuris. pigem läheneb kolmele. naine on imearmas, blond, sale, aknast vaadates väga armas ja naiselik, aga kindlasti mitte tibi. seevastu mees on end käest lasknud, ja see kohutavalt häirib mind. paksuks võib ilmselt ka minna ka ilusamini või koledamini, kuidas siis öeldagi: korpulentselt ja laialivalguval-lodevalt. see mees on seda teinud ilmselgelt inetult, ta on selline täissöönud, hea elu peal noor mees. ilmselt on ta erialalt pintsaklipslane, sest õhtuti, ajal, mil tavaliselt tullakse töölt, näen teda vahel triiksärgis ja ülikonnas. ja teate ju küll, kui inetu näeb välja ülikond paksu inimese seljas, pigem siis juba teksad, sada korda etem.

ausalt öeldes, ma ei teagi, mida selle paratamatusega pihta hakata, tegelikult ma ei taha seda kõike näha, üldse mitte. aga ma ei ole endiselt oma valikutes vaba, pean arvestama lastega, mis ei lase mul ainult endast lähtuvaid vangerdusi elus ette võtta. tahaks siinkohal öelda veel ette võtta, ikka veel tahaks öelda veel, aga teinekord jällegi mõtlen, et seda veel ei pruugi enam kunagi tulla. ei saagi elus oma veel jõuab.

vahel ikka mõtlen ja mängin, isegi põgenen sinna, et kuidas ja kus ma elaks, kui ei peaks lastega arvestama. pisike pliidiga toake ja mulgikapsad:), aga sellest olete ilmselt juba kuulnud.

ja võib-olla on ta kõigele lisaks väga tore mees. seda enam ei peaks ma teda pildi pealt nägema.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; jaanuar 24, 2021 toll Uncategorized

 

– – –

Täna mul on ebanormaalselt hea olla. kuskilt ei valuta ja jõudu ja energiat on ka rohkem. no peaaegu juba nagu päris.
olen nautinud tänase päeva igat tundi.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; jaanuar 22, 2021 toll Uncategorized

 

– – –

olen muutunud taas kord tundlikumaks ja teravamaks. tavaline asi, kui kõike saab ümber liiga palju ja mulle jääb vähe ruumi, null vaikust ning hakkan väsima.
kui ma ei jaksa enam mõistlik olla, kõike ja kõiki aina mõista.

mulle jäävad ainult ööd ja nendeks pole mul ka enam pooltki seda jõudu, mis kunagi varem.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; jaanuar 21, 2021 toll Uncategorized

 

koroona rahutus ehk varsti kolm kuud 24/7 kodurežiimis

Kas see polnud mitte Vahtramäe Emil, keda pahanduste eest puukuuri kinni pandi ja seal tema siis nikerdas selliseid imevahvaid puukujukesi? ma nagu mäletan lapsepõlvest mingeid hetki mingist filmist ja tagantjärele arvan/järeldan, et tegu võinuks olla just selle teosega, aga egas ma ju kindlalt tea, ainult oletan. igal juhul, Pääsu läheb pahanduste eest magamistuppa ja seal tema siis asjatab ja toimetab, vahetab kleite ja riideid, veab tasahilju hiilides järele pooled oma mänguasjad, muuhulgas nihutab öökappe ja oma voodit ning sätib oma postreid ja pilte teise seina, vastavalt siis sellele, mis pidi ta oma voodi parasjagu paigutanud on.

kui alguses läheb suure uksepauguga magamistuppa pahanduse eest just tema, siis hiljem ei tohi karistuseks sinna pikalt siseneda jällegi mina, seniks kuni ta seal iseennast ja ruumi disainib.

ühel hetkel, kui uks avaneb, peab sisenema karkudega, sest muidu hästi ei mahu. ja siis tuleb millalgi mängu muidugi Filifjonka.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; jaanuar 20, 2021 toll Uncategorized

 

urrin

ma olen juba päris mõnda aega mõistnud, et ma näen ja tajun asju kuidagi teistmoodi, kui paljud teised ja kui ma siis vahel lõpuks söandan (end jubedamalt kokku võttes) avaldada ka oma arvamust, siis saan selliseid arusaamatuid pilke. keegi justnagu otseselt midagi vastu ka ei ütle või maha ei tee, ise tunnen end seepeale umbes nagu lollike Ivan ja sealt edasi minnes jäetakse mind lihtsalt kõrvale kuidagi nagu by default.
endale mulle tundub, et nende jutt ja mõtted tunduvad sageli ainult sellepärast targemad ning tõsiseltvõetavamad, kuna nad räägivad lihtsalt palju ja tähtsalt ning enesekindlamalt, kui mina. ja üsna tihti takerduvad nad minu arvates üldse detailidesse. sageli on jube igav ka.

ühesõnaga, ma ei saa aru, miks see nii on ja miks mulle nii tundub. endale mulle ei tundu mu arvamused sellele vaatamata rumalamad, kas see on siis suurusehullustus? või on asi ikkagi esitluses? liiga erinev enamusest? jätan üleoleva mulje? olen lihtsalt oma arvamustega ebamugav?

kuidas saadakse tõsiseltvõetavaks?

 
7 kommentaari

Kirjutas &emdash; jaanuar 19, 2021 toll Uncategorized

 

rõvetsen

Lugesin Edasist järgmist:

Jaapanis on umbes 3700 abieluealist meest sõlminud kooselu 16-aastase Hatsune Mikuga. Neiu ei maksa palju, umbes 2500 eurot kuus. Enne kui jõuate pahandada, siis koju saab seadme, millest kuvatakse tuppa 3D-neiu. Mehed on rahul. Vererõhk varasemast madalam, uni rahulikum, elus on taastunud pikem vaade. Rahul on ka seadmeid arendav ja rentiv ettevõte.
Robotist kaaslane on tore ka seetõttu, et ta on kannatlik, ei pahanda, ei oma tujusid, teeb ja püüab pakkuda alati midagi toredat, ei unusta olulisi kokkuleppeid ega peta. Hatsume Miku oskab lisaks laulda ja tal on ilusad sinised juuksed. Pakkumine ületab üksilduses Jaapani mehe ootusi ja nad kipuvad abielluma.

Üksildus üksilduseks, mis kasvab koos sotsiaalse oskamatuse, empaatia ja kaastunde puudumisega, sotsiaalne ebatõhusus, märksõnad, mis on tegelikult selle artikli põhiteemad. aga minul tekkis seejuures hoopis küsimus, et miks on sellele neiule antud vanus? ja veel 16?
mis sõnumi see meile siis annab? et võimalusel on paljud (kui mitte kõik) mehed oma hinges pedofiilid? Et ainult ühiskondlik taunimine, hukkamõist ja seadused kontrollivad olukorda, muidu nad paneks kõik võimalusel 16-aastasi?

ja teistpidi kuidagi vastuoluline, ühest küljest võitleme pedofiilidega ja teisest küljest müüme täitsa seaduslikult 16-aastasi tüdrukuid.

olen rõve jah, aga ise nad selle neiule antud vanusega panevad mind seda küsima ning rõvetsema.

 
8 kommentaari

Kirjutas &emdash; jaanuar 18, 2021 toll Uncategorized

 

salakeel

kas ta ütles just huijama?
ja tema arvas seepeale, et see on värvikas.

suur poliitiline maalritöö.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; jaanuar 14, 2021 toll Uncategorized

 

jumal tänatud, jumal tänatud. lõpuks ometi.

Ilves pakub täna Twitteris kõigile tasuta torti. või on need Muumimamma tassikoogid?
Jumal teab, jumal tänatud!

 
2 kommentaari

Kirjutas &emdash; jaanuar 13, 2021 toll Uncategorized

 

automaatpiloot on peale läinud

Mina mõrvasin meie kuuse sel korral juba esmaspäeval. kui sul on korralikud töövahendid, nagu Fiskarsi kiin, siis võttis see täpselt paar minutit. kui niigi palju. mul on viimasel ajal tahtmine, et mu ümber oleks võimalikult vähe asju ja tühi ruum. ilmselt vastuhakk ümbritsevale tohuvabohule ja kaosele.
lisaks kõigele, alates sellest hetkest, kui olin Pääsule lugenud juttu Kuusk käib koolis (Tont ja Facebook, Kivirähk), võttis kogu see kuuse lugu üldse minu jaoks sootuks uue pöörde. et siis jah, saate nüüd isegi aru, kui mõjutatav ja keeruline ma ise enda jaoks olen, ning mida nõrgemas emotsionaalses seisundis, seda rohkem sellised asjad mind veel morjendavad ja süümekaid tekitavad. täitsa ulme, aga nii on. muide, Pääsu paistab olevat samasugune, sest peale seda lugu hakkas ka tema kuusele sootuks teise pilguga vaatama.

aga kummaline jõul ja kummaline kuusk olid sel aastal, sellised värvitud ja lõhnatud. nagu ka Ritsik oma blogis mainis, polnud kuusel sel aastal kuuse lõhna. ja polnudki. isegi siis ei polnud/tulnud, kui oksad tsahh-tsahh maha võtsin.

täna tundub olevat õues valgem, lambid aknalaul ühel hetkel kaotasid oma jõu ja kahvatusid.

isa kunagi detsembri alguses helistas ja küsis muuhulgas, et kuidas siis olemine on, nii kümne palli skaalal. tol hetkel pakkusin, et nii 7/8 kümnest. täna on see vajunud kuhugi olematusse, annaksin nii 2/3 punni maksimumist. ma õnneks (veel) ikka toimin ja toimetan hädapärase, aga ma ei taha üldse rääkida. kohe üldse mitte.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; jaanuar 8, 2021 toll Uncategorized