RSS

Millest ei saa kunagi küllalt

On hetki ja vaatepilte, millest ei saa vist kunagi küllalt, mis lummavad ikka ja alati ja lõputult. Näiteks kohvi, aknad, taevas, suvelilled, meri…ja Kõpu tuletorn:) Arvatavasti ei väsi ma neist iialgi, arvestades seda , kui palju mul neist läbi aegade pilte on kogunenud.

Ainuüksi kohvitasse on mul isiklikus fotokogus iga nurga alt, ajahetkest ning maailmanurgast. Võiksin vabalt kohvitassi fotonäituse avada!

Kindlasti on neid asju veelgi, niimoodi puusalt tulistades ka uksed ja uksekoputid, kuu ja ….ühesõnaga jätkake ise.

kohv

“Viimane” kohvitass

aknal

Kuidas me lapsi tasapisi iseendaks suuname:)

kõrred ja suvelilled

Kõrrelised ja põllu-suvelilled on mu absoluutne nõrkus

tuletorn

Loomulikult Kõpu tuletorn, meie Hiiumaa aamen kirikus, sedakorda pudelis.

taevas

Ja muidugi taevas, oma sageli kordumatus ilmes ja ilus. see kord õhtuselt praamilt. õhtuvalgus ja -värvid on üldse täiesti omaette valu, hingematvalt kaunid.

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; juuli 2, 2019 in Uncategorized

 

Welcome to the Estonians Team

Ma siin eile naersin omaette vaikselt habemesse, kui üks Soome kolleeg mulle meili saatis, et tegi juba eelmise päeva õhtul paar ületundi ja kuigi tal algas sellest peävast puhkus, peab ta veel tööl olema, sest mõned asjad vajavad lõpetamist.

Ja siis saatis mulle tabeli õhus olevate asjadega, lisades, et talle öeldi, et võib sellega minu poole pöörduda, kuniks ta juuli lõpuni puhkusel on.
Ma lähen ka muide nädala pärast juuli lõpuni puhkusele.

Kuigi ka meie siin kaugel Eestis liigume eraelu osas normaalsuse poole, siis hetkel pani see veel muigama.

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; juuni 28, 2019 in Uncategorized

 

Ei jaga ööd ega mütsi

valged ööd

Pääsu küsib mult üle õhtu, kui voodisse läheme, kas me jääme nüüd päeva- või ööunne?

Tõsi, need valged ööd on tõesti väsitavad. Uni on nii katkendlik, pinnapealne ja rabe. Mulle sobivad samuti pimedad ööd oluliselt paremini.

 
1 kommentaar

Posted by &emdash; juuni 26, 2019 in Uncategorized

 

Karikakramäng

Armastab, ei armasta, armastab, ei armasta, armastab…..

Meil on täna Pääsuga selleks nii umbes 100 karikakart kulunud.

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; juuni 22, 2019 in Uncategorized

 

Annabel

Kui raha kandsin, siis mõtlesin, et jälle Annabel. Paar aasta tagasi oli ka Annabel. Üks teine väike Annabel, kes vajas toetust ja abi.
Ainult suur rõõm, et esimene paranes. Loodetavasti läheb sama hästi ka teisel pisitüdrukul.

Aga kas keegi söandab enam oma lapsele üldse Annabel nimeks panna?

Loomulikult ma aitasin. Aitasin oma väikse panusega sel korral ja nüüd. Kui mul on nii palju raha, et igas kuus endale Statoilist vähemalt üks tops kohvi osta, siis ma ei kujuta ette, et sellises kohas aitamata jätaksin.
Ainult et ma mõtlen, mitu korda juba olen mõelnud sellele, et mis juhtub siis, kui millalgi sünnib see järgmine laps, kes vajab samasugust raha? Ja järgmine.

Sest kaks miljonit pole kakssada tuhat. Rääkimata siinkohal kahekümnest tuhandest.

Statistika kohaselt see aga keskmiselt kord aastas kahjuks juhtub.
Ma ei taha mõeldagi. Sest sel korral on sellest saanud puhas hasart, järgmisel korral, olen kindel, ei saaks sellest summast enam veeranditki kokku.

 
5 kommentaari

Posted by &emdash; juuni 20, 2019 in Uncategorized

 

Tööl

Vahetasin majasiseselt ametikohta. Ütleme nii, et päris õigel hetkel. Nende kolme kuu jooksul sain pildi päris kenasti ette ja väga hästi aru, mis pole mina ja mis mul paremini või halvemini välja kukub. Või mis kohe kuidagi kukkuda ei taha. Ja silma särama ei pane.

Aga suures plaanis, ma tahaks tööl käia. Esmaspäeval ja teisipäeval ja kolmapäeval ja neljapäeval ja reedel ja mõnel õhtul isegi kauemaks jääda, kuui hoog sees. Nii palju oleks pusida ja õppida, aga oma praeguse töögraafiku juures tegelen suuremalt jaolt tulekahjude kustutamisega. Väheks jääb aega, need mõned kontoripäevad lihtsalt lendavad käest.

Ja see teeb mind närviliseks. Sest ma tahaks-tahaks hetkel tööl käia, pea ees, ennast unustades. Ilma, et keegi või miski muu siin ilmas selle mulle näpuotsagagi keerulisemaks teeks.

Tahaks mõned kuud, võib-olla koguni kuni poolt aastat ja siis mul oleks nälg kustutatud. Siis ma ei peaks enam ahmima ja võiksin normaalseks inimeseks rahulikult tagasi hakata.

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; juuni 18, 2019 in Uncategorized

 

Viiendal ringil

lapsed

Aga kuidas lapsed sünnivad?, uurib Pääsu enne lõunaunne jäämist.

Kas see küsimus mitte hiljem ei peaks tulema, mõtlen mina. Aga noh, on siis sedakorda nii.

Hm, pööran end Pääsu poole ja võtan ta kaissu, lapsed sünnivad muidugi armastusest.
Mis moodi armastusest?, küsib Pääsu, nagu klassika.
No, emme armastab issit ja issi armastab emmet ja siis nad soovivad endale väga ühte armast last, keda veel armastada, vastan mina.
Ja siis?, küsib Pääsu
No ja siis ongi nii, et neile sünnib armastusest laps ja siis emme armastab issit ja seda last ja issi armastab emmet ja seda last.

Rohkem Pääsu ei küsi. Ju  siis tundub igati loogiline.

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; juuni 15, 2019 in Uncategorized