RSS

Lähedusejahil*

Selle loo võite alustuseks kohe mängima klõpsata, sobib siia postituse taustaks kenasti.

sest lähedus, see on minu jaoks midagi ilmselgelt inimestevahelist. kaugel füüsiliselt lähedal olemisest. väga lähedal olles võib olla väga kaugel, totaalses üksinduses. ja ka perekond võib kahjuks olla teinekord pealesunnitud lähedus, inimesed, kelle hulka me lihtsalt satume.

seega on lähedus hoopis midagi muud. tõeline lähedus on kerge ja lihtne, hea ning rahulik. ja kas lähedus on või mitte, selle annab hästi ära tunda näiteks kokku saades ja hüvasti jättes.

tänased klõpsud tulevad seega mu läbi aegade lähedusest, hetked, milles ma tunnetan tõelist lähedust.tissitamine on ka tegelikult üks läheduste lähedus, aga seda pilti ma üles panema ei hakka, peaks ju olema midagi igati normaalset, aga käsi kuidagi ei tõuse.

siis, kui sünnid veidi üle aastase vahega, siis tahad või ei taha, aga teisest ei saa loetud aastad üle ega ümber. mõni sõber võib olla hiljem lähedasem, aga midagi sest kooskasvamisest ikkagi verre jääb.
õhtujutt
lähedus on kindlasti ka lõputu usaldus
elulähedus
üks mu lemmik lähedusi Hermiinega
jälle kooskasvamisest, koos tuleb ajaga mitu puuda soola koos ära süüa…
….kitsastes oludes….
…ja muidu ka päevast päeva kõrvuti hakkama saada.
varjuteater

*Tegelinski

 
2 kommentaari

Kirjutas &emdash; juuli 12, 2020 in Uncategorized

 

Asjad, mis marru ajavad

Kui lähed kaubandusse kindla eesmärgiga leida endale silme ees olev kardigan/kampsik, aga ei leia juba tundide kaupa mitte ühtegi ligilähedastki. ja siis astub sulle ülekäigurajal vastu naine, nagu ilmutus, kellel on seljas täpselt see, mida sa paaniliselt taga otsid. õige suurus ja värv pealekauba.

see ajab nutma, liialdamata.

 
5 kommentaari

Kirjutas &emdash; juuli 11, 2020 in Uncategorized

 

Lapselaps

Rongavanaema käis eile lapselast hoidmas. mu ainukeseks ülipeeneks õlekõrreks oli võimalus, et kuna ma enda arvates oman kõige suuremat välist sarnasust just tema isa, ehk Troonipärijaga, siis ehk märkab seda temagi. aga nähes, kui ahastavalt lapselaps meie saabudes oma ema külge klammerdus, kadus mul hetkega igasugune lootus, et hoidmisest midagi välja võiks tulla.

aga elu üllatab. Advokaadiplika sai kenasti oma kaks tundi trenni tehtud ja lapselaps ei teinud meie seltsis seni kordagi ühtegi ärevemat heli. alguses ehk põrnitses veidi altkulmu ja kõhklevalt, aga hiljem õues isegi kõkutas naerda.

tohutult hea ja rahulik laps on ta endiselt, selles osas pole midagi muutunud.

kivi langes kohe südamelt, ehk ikka pole veel päris kõik kadunud.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuli 9, 2020 in Uncategorized

 

Sellesamusest suvest ja emotsionaalsuse mõõdikutest

Viimati oli mul lilleampel siis, kui ma veel Nõmmel elasin. ilmselt oleks mul neid ka vahepeal olnud, aga hiljem, juba roosas majas, polnud meil lihtsalt rõdu. nüüd kollases jälle on.

kui eelmine suvi oli emotsionaalselt väga rusuv ja raske ja ma ei mäleta muud, kui ainult suurt kurbust, siis sel suvel suudan taas kord rõõmustada. värvisin koguni paar nädalat tagasi Suvekuningriigis olles juba ka varbaküüned ära. kui mõnel annab suve algusest märku keefiripakk kotis, siis minu jaoks on suvi kohal hetkel, kui tekib tahtmine varbaküüsi lakkida. muuhulgas annab see mu enda jaoks signaali ka mu tasakaalukamast emotsionaalsest seisundist.

aga kummaline, kuidas maitse ja stiil ajas muutuvad, küpsevad, isegi mu amplites.

täna on sellest saanud sügavus ja lopsakus.
iga kord, kui ma seda vaatan, meenub mulle mingil kümnendal põhjusel Tšehhov.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuli 7, 2020 in Uncategorized

 

Kivijahil*

Kui ma sinna Suvekuningriiki juba eksprompt sattusin, siis mõtlesin, et teeks siis selle kivijahi ka ära. Sel korral oli mul plaanis teha esimene fotolavastus, aga loomulikult see läks see vett vedama, košššš!

mõtlesin, et lihtsalt niisama kive pildistama ei hakka, kuigi seal on neid küll ja veel, suuri ja väiksemaid ja hunnikuid ja mida kõike, minu enda ja kõigi vahepealsete ja praeguste laste mängumaa. Ma lähen kividele hüppama, ütleb Pääsu mulle praegu seal olles sageli.

ning just Pääsut ma ka oma seekordses lavastuses kasutada plaanisin. kividega seoses on ju kõiksugu vahvaid ütlemisi, nagu nt kivi taga kinni, kivi langes südamelt, üle kivide ja kändude jne.

alguses ma siis palusin Pääsul istuda kivi taha, aga kuidas ta peaks oskama võtta asendit ja ette manada nägu, nagu kivi taga kinni.

või kõndida sadamas mööda kivitee-hunnikut, nagu teekond üle kivide ja kändude.

loomulikult lamas ta kivi taga nii rõõmsa näoga, et pildile oleks võinud panna kivi taga kinni asemel allkirja: mugavustsoonis.

ühesõnaga, ma loobusin oma grandioossest plaanist õige pea. ronisime hoopis oma suure kivi otsa, kus käime sageli karikakramängu mängimas, armastab – ei armasta – armastab – ei armasta, ja just seal ma oma sellenädalase klõpsu tegingi. tore pilt iseenesest, aga kivijahi asemel võiks selgi klõpsul olla allkirjaks hoopiski armastuse jahil.

*Tegelinski

 
3 kommentaari

Kirjutas &emdash; juuli 5, 2020 in Uncategorized

 

Lähenevad

Ostin endale Troonipärija pulmadeks ….. kostüümi. ohohohoooo, see saab olema mu elu suurim väljakandmine, nii julget asja pole minu seljas enne olnud. ja ega ma tegelikult hetkel 100% kindel ole, et õigel päeval selle ikkagi ka selga panna julgen, aga.

ja võib-olla ma olen isegi nii julge, et tõusen püsti ja pean kõne, selle kondikava on mul ka põhimõtteliselt olemas, aga, aga.

kõik võib juhtuda, samas, ma ei luba midagi. ilus soe ilm oleks igal juhul mulle igati suureks toeks.

võileibu ja Toffifee komme võiks ka need paar nädalat nüüd mõned vähem süüa.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuli 4, 2020 in Uncategorized

 

Lihtsalt üks õhtu, mis läks hinge

Ühel suvalisel hetkel keset hommikut ma järsku teadsin, et tahan Suvekuningriiki. mitu umbset ja liikumatut päeva oli seljataga ja ma tundsin, et vajan avarust ja värsket õhku.

Hermiine ei tahtnud kaasa tulla, kauples endale välja üksinda kodus pileti, Pääsul veel sellist valikuvõimalust pole, tema on endiselt mu pisike satelliit.

kohale jõudes valises siin täiesti ennekuulmatu ja -nägematu vaikus. niisugust 2. juulit pole mu silmad siin arvatavasti varem näinud. kuigi enamusel peaks juba puhkused olema.

alguses oli isegi päris harjumatu. aga peale Pääsu lõunaund sõime kõhud täis ja läksime ringi uitama.

kui paljudele meeldib merekohin, siis mina armastan tuule sahinat. lehtedes. kõrtes, kõrkjates, juustes. minu arvates tohutult rahustav.

ja täna oli tuult. ning värve. tugevaid, sügavaid, kirkaid värve ja kontraste. pidevas muutumises, iga järgmine hetk olnud enam sama, mis eelmine. väga ilus ja võimas. ainult ahmisin silmadega.

Pääsu oli kogu õhtu erakordselt helge ja lahe kaaslane. alles pisut enne südaööd õnnestus ta lõpuks pool jõuga tuppa kaubelda.

palavus ja palju rahvast muudab temagi rabedaks.

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; juuli 2, 2020 in Uncategorized

 

Aga kogu see elu, algul titevarbad, siis sünnipäevad, lõpupeod, pulmad, ja jälle katsikud ja juubelid. Lõpuks pikk peielaud.*

Alliga

Käisin Ruudi lõpuaktusel. mõtled küll, et nähtud juba kõikvõimalikke lõpetamisi omajagu, lasteaiast- ülikoolini, et peaks omama juba piisavalt antikehi, aga võta näpust, ikka kisub pisar kohati vägisi silma.

aga tüdrukute … või ma isegi ei tea, kes nad täpselt enam ongi ….kostüümid, püha jumal, seinast seina. ülilihtsast ja tütarlapselikust kuni Hollywoodi ja diiva ja punase vaibani välja. ja siis veel peoga ..kostüüme…nagu…ma ei tea…mida ei oskagi millegi alla lahterdada…mis ikka nagu täitsa õhku ahmima panevad. ühel oli nt seljas selline pikk, kootud? hõlst-võrk, strateegilistes kohtades pisut tihedama koega/mustriga, all paljas keha, natuke rinnahoidjat ning bokserid.

Ruudi, kurat võtaks, polnud aga jalga pannud oma siniseid viikareid, mis me talle mõned nädalad tagasi lõpetamise ja pulma mineku tarvis muretsesime. ma olen ikka hullult pettunud, minu arvates nägi ta oma pealaest-jalatallani uues viigitud komplektis nii kena ja äge välja ja nüüd siis nii.

aga muidu oli tore. kõned olid armsad ja need tantsulised vahepalad. ja paar laulu. ja päike tuli ka selleks kellaks välja, nagu uskumatu.

ühesõnaga, patt oleks nuriseda.

*Tegelinksi

 
3 kommentaari

Kirjutas &emdash; juuli 1, 2020 in Uncategorized

 

Hea päev

Täna oli hea ja rahulik päev. lasanje õnnestus väga hästi ja selline lihtne asi, nagu saiavorm, tuli lihtsalt ülimaitsev.

Intern ja Ruudi tegid ootamatu kannaka.
Ruudi otsustas päeva pealt, et läheb ikkagi juba kahe nädala pärast sõjaväkke. ja Intern tuli päeva pealt internatuurist ära ning tegi täna edukalt Tartus uue eksami. ortopeedist sai nüüd psühhiaater.

mis kinnitab minu jaoks veel kord, et plaanid plaanideks. veel kaks päeva tagasi poleks ma osanud sellisest asjade käigust undki näha.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuni 30, 2020 in Uncategorized

 

Blogipai

Proloog:

mulle mõjub see konkreetne meem nagu pai blogimaailmale ja blogijatele, sest kes meist ei sooviks vahel märgatud, kuuldud, tagasi peegeldatud ja mõistetud olla. puhtast lugupidamisest juba mängin kaasa.

ja kuigi ma ilmselt riietuse osas nõu väga ei küsiks, lõvi eales ei taltsutaks ja kuningannale süüa ei valmistaks, siis nende vastuste puhul oma naba ümber põhimõtteliselt ei tiiruta, vaid leian vastuseks ikka kellegi blogija.

ja kuna kõik, kes mulle olulised, kahjuks mõne kindla vastuse alla ei mahutu, siis võtsin kätte ja panin esmalt oma lehele üles nimed, kelle mõtteid, elu, tegemisi juba aastaid kõrvalt jälginud olen. (Hunt on puudu, sest kolm punkti…)

iseenesest oleks veel ausam ja ilusam kõigi nende olulisus enda jaoks ühes postituses eraldi lahti kirjutada.
sest nad on olulised. sellised liblika tiivalöögid.

et siis, hoidkem lippu!
K

Oled sunnitud veetma pool aastat asustamata saarel, muust maailmast ära lõigatuna. Sul on võimalik endaga kaasa võtta üks blogija. Kelle valid?

Valiksin ilmselt kas Ritsiku või Emmeliine. Pigem isegi viimase. Aga kokkuvõttes valiks pehmema loomu ja paindlikuma. ja lisaks on mul tunne, et lapsed ja vanus on tegurid, mis meid elus oluliselt leplikumaks, tolerantsemaks ja heas mõttes alandlikumaks muudavad.

Oletame, et sul on õnnestunud tol saarel ellu jääda. Aga rumala peaga lähed järjekordsele merereisile, satud tormi kätte, ja voilà! taas kord maandud asustamata saarel, ihuüksi. Seekord on sul võimalik endale seltsiks valida üks blogi. Jaa, mitte blogija, vaid nimelt blogi. Sinu valik on…

Kindlasti võtaksin oma rullist kellegi, kes sagedamini kirjutab, ilmselt-kindlasti Ritsiku. boonusena astuvad tema blogisse sisse ka blogijad väljastpoolt minu blogirulli, kellega samuti läbi kommentaaride kaudselt tuttavaks olen saanud ning ka blogijad minu maailmast, seal kuuleks ja trehvaks aeg-ajalt kõigi nendega.

Kellega blogijaist tahaksid üheks päevaks kohad vahetada?

Seda kohtade vahetust ma kohe kardan, kes ütleb, et ma tagasi tulla tahan, äkki hakkab meeldima? Aga mäng on mäng, siis oleks see Krsi.

Sul on tarvis Inglismaa kuningannale õhtusöök kokata. Keda palud kööki appi?

Ma Marimelli väga harva loen, st enam üldse mitte, aga kunagi aeg-ajalt astusin sisse ja tema toidutegemise oskus on silma/meelde jäänud.

Sul on vaja stiilinõu. Millise blogija käest küsid?

Vat siit tuleb endalegi üllatuseks kummaline kolmik.

hetkel on nad pausil, loodetavasti ühel päeval ehk naasevad. aga Visnik, kohe kindlasti, ülimalt stiilne ja naiselik naine. naine suure algustähega. teine hetkel kadunud blogija, super stiilitundega on Liis. kolmas kadunud hing on Naissaar.
neid usaldaks selle koha peal üsna pimesi.

tervitused teile! Ma igatsen teie järele kohe väga!

Sul tuleb asendada loomaaia lõvipuuri talitajat, abiks võid võtta ühe blogija. Kelle valid?

Arvatavasti samuti Kaamos. minu jaoks Kaamos ei ilusta, aga võtab rahulikult. ei emotsioneeri. elukogenud. on nagu on. teda võiks usaldada.

Sul on võimalus ühe blogija isikliku elu kohta mistahes küsimusi esitada. Kelle valid?

Blondu.

Nimeta mõni blogi, mida sa oma blogrollis presenteerimast hoidud, kuid sellegipoolest teinekord salaja lugema hiilid. 

ma ei tea, see küsimus kõlab minu jaoks lihtsalt….ebaküpselt:) pehmelt öeldes, arusaamatult.
elik vastus on siis: pole sellist.

Millised blogid sind ärritavad?

Ilmselt väga-väga-naine, aga vaatamata sellele ma loen. see on ka ainuke mu blogirullist, kes sellise määratluse alla läheb.

Millised blogid sind vaimustavad?

Kõik need, kelle blogsid olen lugema jäänud. nad on minu jaoks kõik väga olulised, lisavad tahke ja nurki, rikastavad mu maailma.

olen palju mõelnud, et reaalses elus satume seltskondadesse ja kollektiividesse, kus sageli leidub ainult üks või paar päris minu inimest. aga nendes kokku juhtunud hulkades peame ajaliselt siis nende kõikide inimestega koos hakkama saama arvestatavalt märkimisväärse aja oma elust. mis tundub mulle täna juba arutu raiskamisena ning on lisaks lihtsalt jube väsitav. ainuüksi viisakaks jäämine:) blogide eelis ongi minu arvates just see, et saad kokku korjata täpselt need inimesed, kes sind kõnetavad, selle juures jääb ära nii palju mõttetut ressursi raiskamist:)

Kõige ilusam blogija?

Neist, kes hetkel kirjutavad ja keda ma loen, siis ilmselt Karikate emand.
aga seal seitsme maa ja mere taga elavad juba korra mainitud Visnik, Liis ja Naissaar, kes on veel ilusamad. kõik erinevalt ilusad.

Kõige ausam blogija? 

siia on pakutud mujal peamiselt väga-väga-naine, aga minu arvates on ta pigem provokatiivne, kui aus, sest aususest ta osalt toitub. minu arvates käib tõelise aususega kaasas ka teatav leppimine ja rahu, siin kohal võiksin välja tuua näiteks Triangel. ja Madlike.

Kõige mõistlikum blogija?

Krsi ja Indigoaalane, mõlemad sellised jalad tugevalt maas. hekseldavad terad sõkaldest, sellised korralikud koorelahutajad.
mõistus ja enesekontroll ületavad selgelt emotsionaalsuse.

Blogija, kellega sa hingesugulust oled tundnud?

Friida. Emmeliine, Triangel. Naissaar. nemad on minu enda jaoks üsna üks ühele.
Ja siis on sellised suures plaanis mulle väga sobivad ja sarnased, mõningate kõrvalekaldumistega:), no nt Madlike jaTilda.
aga ka näiteks väga-väga-naises on palju mind, see on ilmselt ka see, mille pärast ma teda loen.

Blogija, kes sind naerma ajab?

Hehe, vastuvaidlematult Tilda. seda ühte postitust ma kunagi lugesin ja naersin nii, et piss püksis. seejärel lugesin Giovannile ette ja naersime juba kahekesi nii, et…. mida kõike.
Tilda on minu arvates kõige mitmepalgelisem ja -külgsem blogija. ühtviisi tugev mitmes žanris.
võiks olla vabalt blogimaailma kuninganna. või siis ka blogikuninganna narr.

Blogija, kes on sinu jaoks salapärane?

Kah kindlasti Tilda. hõrk, nagu ta on.

Blogija, kelle postitusi sa pikisilmi ootad?

Absoluutselt kõigi postitusi oma blogirullist. alati ja pikisilmi.

Sinu lemmikkommentaator(id)? Paluks vaadata laiemalt kui vaid su omaenda blogisabade piires?

Vat nende kommentaatoritega on nüüd küll nii, nagu on.

Notsu on kindlasti tähelepanuväärne tegelane ja ma tean, et tal on enamikus väga head kommentaarid. ainult ma samal ajal sageli neid ei loe, sest tema suurim õnnetus on minu jaoks tema pidurdamatus. mis ei tee olematusks seda, et ta tegelikult on hea.

see pidurdamatuse viga, mis on mulle tema puhul komistuskiviks, segab mind ka veel mõne teise kommentaatori puhul. endalegi arusaamatul põhjusel ei suuda ma just sellepärast nende kommentaare siis üldse lugeda. ning kohe päris pöördesse ajab mind see, kui enamik postituse all olevatest kommentaaridest ongi ainult samade inimeste mõttevahetus. siis ma lihtsalt rullin üle ja isegi ei ürita ühtegi neid lugema hakata.

täitsa ebanormaalne ja seletamatu, aga ma lihtsalt ei suuda. vahel ma mõtlen, kas ma tõesti olen ainuke.

Ja lõpetuseks üllatus: saad kuldkalakesele esitada kolm blogiteemalist soovi. Lao lagedale.

  1. Kast viina ja vanad mulle armsad blogijad tagasi!
  2. teinekord ma mõne iseenda mõtte või koguni terve postituse juures väga kõhklen, kas läheb magedaks, kas saab palju, kas jõuab kohale, kas on liiga magus, kas üldse tasub, jne, jne. neil puhkudel vajaks küll kuskil südames tegelikult kõrvalt pilku. peegeldust. kätt.
    ma ei tea kohe …. midagi.
  3. et need blogijad ei kaoks, kes on juba tuttavaks ja nii väga omaks saanud. neist on ajaga nii minu elu osa saanud, et ka aastaid hiljem, kui nad juhtuvad areenilt kõrval astuma, avastan end nende peale mõtlemast ja neid taga igatsemas. kuidas neil/teil küll läinud on?
 
6 kommentaari

Kirjutas &emdash; juuni 29, 2020 in Uncategorized